Korteriühistu üldkoosolekut saab läbi viia ka virtuaalsel kujul

Pildil lagunenud maja Kopli liinidel.

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on võimalik korteriomanike üldkoosolekut läbi viia üldkoosolekut kokku kutsumata. Milline on sellise koosoleku kord ja reeglid? 

Kirjaliku üldkoosoleku uudsus seisneb selles, et otsuseid on võimalik vastu võtta üldhäälte enamusega. Sisuliselt tähendab see seda, et ühistuliikmetel on võimalik koosolekut läbi viia virtuaalsel kujul. Varasemalt ühistutele kehtinud mittetulundusühingute seadusest tulenevas regulatsioonis oli Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul suureks puuduseks asjaolu, et otsuse vastuvõtmiseks pidid kõik liikmed poolt olema. Nüüd aga saab otsust vastu võtta piisava poolthääletanute arvu korral. 

Koosoleku kord on järgmine:

1. Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanikud peavad oma seisukoha esitama. Kui korteriomanik jätab nimetatud tähtaja jooksul oma otsuse teatamata, loetakse tema otsus vastuhääleks.

2. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole korteriomanikest ning kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.

3. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle kohemaid korteriomanikele.

Hääletusprotokolli kantakse: 

  • korteriühistu nimi ja asukoht;
  • protokollija nimi;
  • vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed;
  • otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
  • muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud;
  • korteriomanike seisukohad.

Kui kõik korteriomandid juhtuvad kuuluma ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama praktika kehtib ka juhul, kui korteriomanikke on rohkem kui üks ja nad kõik on otsusega nõus.

Loe ka neid

Tagasi üles