Kui plaanid osta uut kodu, tahaksid kindlasti teada, kes on need inimesed, kes sinu ümber elama hakkavad, et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi. Kuidas seda aga teha?
Kaasaegsed lahendused pakuvad koduotsijale võimaluse naabrite tausta uurimiseks
12. veebruar 2018, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik spetsialistid kinnitavad kui ühest suust, et põhjalikult on naabrite tausta uurida üsna raske.
Kaanon Kinnisvara arendusjuhi Härmo Haljaste sõnul tuleks alustada ikkagi sellest, et uurida kinnisvara müüjalt või teda esindavalt maaklerilt, missugused inimesed ümberringi elavad.
«Müüjal, olgu selleks siis omanik või maakler, on kohustus ostjat informeerida kõikidest asjaoludest, mis müüdavat vara puudutab ja mis neile teada on. Kui müügihetkel väidetakse, et piirkond on rahulik, aga hiljem avaneb ostja jaoks püsivalt sootuks teine olukord, võib tegu olla varjatud puudusega, mis on aluseks tehingust taganemiseks või müügihinna alandamiseks ja võib viia mõlemad pooled pikaajalisse kohtuvaidlusesse,» selgitab ta.
Sama kinnitab ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson. «Viimasel ajal on notaris jutuks tulnud, et kui on häiriv naaber, siis seda võib ka müügilepingusse panna. Probleemsest naabrist peab omanik teavitama nii maaklerit kui ka uut ostjat. Samas, kui maakler ja müüja ei teadnud probleemsest naabrist, siis see ei ole varjatud puudus,» sõnab ta.
Veel üks võimalus on võtta kinnisturegistri väljavõtted, aga Juhanson kahtleb, et keegi seda reaalsuses teeb. Haljaste kinnitab, et tasu eest saab registrist hankida ümberkaudsete elanike andmed, kuid mis nendega edasi peale hakata, on omaette küsimus: esiteks ei pruugi omanik juba reaalne kinnisvara kasutaja olla, ehk et ta ei pruugi majas sees elada.
Uudse lahendusena soovitab Juhanson kasutada sotsiaalmeediat, et teada saada, kellega lähestikku elama hakatakse. «Kuna enamikul uutel majadel on oma sotsiaalmeedia grupid, siis paljud uurivad ka sealt maja ja inimeste kohta,» sõnab ta.
Juhanson lisab, et vanemate kortermajade puhul näitab üht-teist ka hoone renoveerituse tase: kui maja on vana ja väsinud ning seal midagi tehtud ei ole, siis pole alust arvata, et hoone seinte vahel üksmeelsus valitseb.