Moonutatud kinnisvara hinnastatistika võib ostjat eksitada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tallinn, Eesti, 12.09.2016. Kesklinn õhust. Droon. Aerofoto. Õhtu, hooned. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kinnisvara hinnastatistika kujuneb teatud ajavahemikus tehtud tehingute alusel. Tehingute osas edastavad notarid andmed edasi Maa-ametile, kes vastavatest tehingutest koostab andmeanalüüsiks sobiliku andmestiku. 

Üldine hinnastatistika on kättesaadav Maa-ameti hinnastatistika andmebaasist. Konfidentsiaalsem hinnastatistika, mis hõlmab ükshaaval kõiki teatud perioodi jooksul tehtud tehinguid, on Arco Vara analüütiku ja kutselise hindaja Mihkel Eliste sõnul kättesaadav teatud tasu eest ainuüksi maa hindaja litsentsi omavatele isikutele.

Erinevatel keskmistel on erinev eesmärk

Statistika võimaldab kajastada erinevaid hindu, nagu näiteks:

  • mediaanhind;
  • aritmeetiline keskmine hind;
  • harmooniline keskmine hind;
  • geomeetriline keskmine hind;
  • kvartiilid ja detsiilid ning ühtlasi ka nende kaalutud keskmised hinnad.

Inimesed puutuvad enamasti kokku «keskmise hinnaga», mille all mõeldakse Eliste sõnul enamikel juhtudel aritmeetilist keskmist hinda. Erinevatel keskmistel on aga erinev eesmärk ning ühtlasi ka täpsus, mis võimaldab hinnastatistikat inimeste jaoks sobivas suunas moonutada. Kõige konservatiivsema ülevaate keskmisest hinnast annab Eliste sõnul enamasti mediaanhind, samal ajal kõige petlikuma ülevaate turul toimuvast võib tihtipealejust aritmeetiline keskmine anda.

«Näiteks, juba üle aasta on räägitud sellest, kuidas Tallinna korteriturul on hinnad jõudnud samale tasemele nagu möödunud buumi tipus, tegelikkuses see siiski tol ajal veel nõnda ei olnud. Uute korterite suur osakaal kõikides korteritehingutes on moonutanud Tallinna turgu, mis on jätnud inimestele vale arusaama turul tegelikult toimuvast,» ütles Eliste.

Kinnisvarahuviline lähtub üheksal juhul kümnest kinnisvaraportaalides olevatest pakkumishindadest

Kinnisvaraportaalides pakutu ei kajasta paraku seda, mis turul tegelikult toimub. Inimesed on tihtipeale valearvamusel või puudub neil vastav teave. 100 000 eurot väärt korteri turuväärtuseks peetakse sageli just 100 000 eurot, kuigi enamikel juhtudel see päris njii ühetaoline ei ole.

«Inimestel puudub teave, kui palju on mõne konkreetse kinnisvara turuväärtus, sest nad ei oma turuinfot. Kui poes on päts saia müügil ühe euroga, siis me oskame selle osas luua võrdlusi teiste sarnaste pakkumisel olevate kaupadega ning oma varasemast tarbimiskogemusest lähtuvalt analüüsida, kas tegemist on õiglase hinnaga või mitte, märkis Eliste. Kinnisvara puhul vajab inimeste teadmistepagas aga täiendamist.

Populaarne

Tagasi üles