Miks oleks, kui koliks... Vormsile?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Saxby tuletorn.

FOTO: PRIIT PULLERITS/PM/SCANPIX BALTICS

3000 aastat tagasi merest kerkinud Vormsi saar on tänasel päeval suuruselt neljas saar Eestis. Vaatame, mida põnevat peidab endas see 92-ruutkilomeetrise pindalaga saar.

Miks Vormsi?

Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja vaikne. Ümbritsev miljööväärtuslik ja turvaline elukeskkond pakub rohkelt silmailu ning avastamisrõõmu. Saare elanikud on aga ühtehoidvad ning aktiivsed, seistes hea saare jätkusuutliku arengu eest. Vormsil on kõige kaasaegsemad infrastruktuurid ning regulaarselt uuendatakse ka teedevõrgustikku ja sadamaid.

Elutempo saarel peaks igati sobilik olema neile, kes soovivad linnasaginast eemale pääseda. Tallinnast Rohuküla sadamasse sõitmiseks kulub vaid tund ning ka praamiühendus mandriga on tihe. Saxby rannast avanev päikeseloojang ei ole kohalike elanike sõnul seevastu võrreldav mitte ühegi teisega. 

Fällarna haavik Vormsil.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Mis räägib Vormsi kahjuks?

Väikekohale omaselt on Vormsis kruusakattega teid. Parima pildi ja elamuse saab kohalike sõnul aga vaid siis, kui saart jalgrattal avastada. Saarele tulles tasub igaks juhuks sularaha varuda, sest kes teab, kaugel see pangaautomaat ikkagi on. Lisaks ei pruugi Vormsil meelelahutust igale maitsele jaguda ning mandrile minekuks peab ikka omajagu aega varuma.

Jäätee Rohuküla-Vormsi.

FOTO: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Kui kallis?

Erilist korteriturgu Vormsil täheldada ei saa, küll aga leidub väärt pärleid elumajade müügiturul. Suuremõisa külas asuv 324,5-ruutmeetrine, nii äritegevuseks kui ka puhkamiseks mõeldud kinnistu, vajab näiteks 109 000 eurost investeeringut. Samal ajal, kui imeilusast Diby külast võib leida kodu 36 500 euro eest. 142,6-ruutmeetrine kinnistu asub muuseas vaid 100 meetri kaugusel merest.

Kinnistu Vormsis.

FOTO: KV.EE

Koolid?

1936. aastal ehitati Vormsile, Hullo külla, uus ruumikas koolimaja. Kuueklassilises koolis toimus õppetöö toona nii rootsi kui ka eesti keeles. Haridusasutus on tänaseks oma nime ja põhikirja muutnud, jätkates Vormsi Lasteaed-Põhikooli nime all. Koolis väärtustatakse looduslähedust ja hinnatakse kodukoha ainulaadsust. Mis veelgi toredam - siin ei tule lasteaiakoha eest hingehinda välja käia. Keskharidust peab aga paraku kõrvalmaakonda taga nõudma minema.

Vormsi põhjarannik.

FOTO: PRIIT PULLERITS/PM/SCANPIX BALTICS

Aga töö?

Vormsi saarel on hea kliima väikeettevõtluse alustamiseks. Praegu on saar eelkõige just puhkekohaks, kus tootvat tööstust on pigem vähe. Vormsi elanikud tegelevad üha aktiivsemalt põllumajandusega, rannaniitude hooldamise ning lihaveiste, vetikate ja lammaste kasvatamisega. Vormsi valla üheks prioriteediks ongi just turismivaldkonna ja infrastruktuuri arendamine, et pakkuda ka saare külalistele järjest õdusamat elamust ja keskkonda. 

Bethania muul paatidega.

FOTO: PRIIT PULLERITS/PM/SCANPIX BALTICS

Mida vabal ajal teha?

Vormsi saarel on oma raamatukogu, postkontor, rahvamaja, pood, tankla ja kõrts. Saare kultuurisündmuste kalender on kirju ning tegevust jätkub siin igas eas elanikele. Elu Vormsi saarel on justkui igavesti kestev suvepuhkus. Siin saab matkata, paate, rollereid ja nostalgiahõngulisi autosid rentida, veespordiga tegeleda ning telkida. Vormsi seltsimajas saab aga teinekord teatrit nautida või hoopis mõnele värskemale Hollywoodi kassahitile silm peale heita.

Silt Vormsil.

FOTO: PRIIT PULLERITS/PM/SCANPIX BALTICS

Kuhu sööma minna?

Kohti, kus einestada Vormsis iseenesest jagub. Küll aga on paljud toitlustusasutused talvisel perioodil suletud. Kohalike elanike seas on suvehooajal vaieldamatuks tõmbenumbriks söögikoht Krog №14, kus lõuna ajal istuda ja jalga puhata, õhtuti päeva jooksul kogunenud elamustest pajatada ning nädalalvahetustel tantsu keerutada. Kõige selle juurde muidugi maitserikas toit ja kosutav joogipoolis. Kohalikest toorainetest valmistatud eineid saab suvisel perioodil ka mitmes väikeses aiakohvikus nautida. Saarel on muuseas suure au sees erinevad kuivatud ja ka suitsutatud mereelukad.

Suitsukala Vormsil.

FOTO: PRIIT PULLERITS/PM/SCANPIX BALTICS

Midagi veel?

  • Ürikutes on Vormsit esmakordselt mainitud aastal 1391;
  • varaseimad arheoloogilised leiud Vormsilt on pärit rauaajast;
  • saarel on ka Vormsi lennuväli, mida kasutati valdavalt Nõukogude ajal ning uuesti aastast 2012. Lennuväljal opereerib tänasel päeval MTÜ Vormsi Aero Klubi; 
  • Vormsit läbivad kaks olulist lindude rändeteed – kevadel ja sügisel võib osa saada valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbirändest, sügisel on põllud aga hallid tänu sookurgede tulekule;
  • saarel on kokku kolm tuletorni: Norrby ülemine tuletorn, Saxby tuletorn ja Norrby alumine tuletorn;
  • Vormsis on säilinud üle 300 rõngasristi;
  • 13. sajandist kuni 1944. aastani elasid saarel peamiselt rannarootslased;
  • saare esimesteks elanikeks peetakse küll rootslasi, ent legendi kohaselt sai Vormsi oma nime Islandilt pärit viikingilt Orm ja tõlkes sümboliseerib see madu. 

Rõngasristid Vormsi surnuaial.

FOTO: EDA MERESMAA/SCANPIXS BALTICS

Tagasi üles