Peagi ilmuv Korteriühistute Liidu käsiraamat lahkab uuest seadusest tulenevaid küsimusi

Kortermaja.

FOTO: Scanpix

Käsiraamat pakub korteriühistutele abi ja selgitusi tänavu 1. jaanuaril loodud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohta. 

Kuna 1. jaanuaril jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on toonud korteriühistute töösse mitmeid muudatusi ja arusaamatusi, publitseerib Eesti Korteriühistute Liit peagi töise käsiraamatu, mis aitab seadusemuudatusi paremini lahti mõtestada. Seaduse vastuvõtmisele eelnes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul aga hulk aastaid tõsist tööd seaduseelnõu ettevalmistamisel, kus Eesti Korteriühistute Liit oli ministeeriumite partneriks ning korteriühistute vajaduste ja murede vahendajaks.

Korteriühistute Liidu telefonid punased

Mardi sõnul sai ettevalmistava töö käigus selgeks, et nii eelnõu kui ka juba vastuvõetud seadus vajavad täiendusi ning selgitusi. Seda eelkõige just selles osas, kuidas korteriühistud uut seadust oma igapäevatöös tõlgendama peaksid. «Vajadus selgituste järele on ülisuur, telefonid on meil igapäevaselt punased, koolituste kohad saavad kiirelt täis ja huvilised ei mahu saali äragi,» märkis Mardi.

Käsiraamatu lehekülgedel käsitletakse eelkõige uuest seadusest tulenevaid küsimusi, mis ühistujuhtidele muret on valmistanud ning juriidilist kaasabi vajavad. 

Käsiraamat pakub muuhulgas vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Mis saab korteriühistu põhikirjast?
  • Kuidas käsitleb seadus vähem kui 10 korteriomandiga ühistuid?
  • Kes on majahaldur ja kuidas ta tegutseb?
  • Kuidas toimib juriidiline isik ühistu juhatuse liikme asemel?
  • Kas korteriühistu juhi koht kaob võib jääb?

Mardi sõnul on ühistute järjepidevuse tagamiseks säilinud mittetulundusühingute seadusest tulenev regulatsioon, mis varem samuti ühistute tegevust korraldada aitas. Käsiraamatus on sellest tulenevalt välja toodud seaduses viidatud muude seaduste paragrahvid, mis peaks raamatu kasutamist veelgi hõlpsamaks muutma.

Loe ka neid

Tagasi üles