Eelmisel aastal oma kodu ostnud Sirli räägib, et kuigi teda on võib-olla raske mõista, ei arva ta, et peaks oma kodu avama sõprade lastele. Viimased lihtsalt ei ole sinna oodatud.
Koduomanik: vabandage, sõbrad, aga teie lapsed ei ole siia oodatud (3)
22. jaanuar 2018, 21:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ostsin eelmisel aastal endale oma esimese kodu. Tegu on korteriga uusarenduses, mille sisustasime koostöös sisearhitektiga. Panustasin väga palju aega ja raha, et tulemus saaks täpselt selline, nagu alati unistanud olen. Olen siiani elanud üürikorterites, kus ikkagi on tulnud arvestada sellega, mida korteri tegelik omanik teha lubab. Nüüd lõpuks olid mul täiesti vabad käed,» ütleb Sirli.
Iga detail kodus on hoolikalt valitud. Heledates toonides elamises on hele mööbel. Kõik on paigas. Ja Sirli tunnistab, et ta tahab, et see nii ka jääks, mistõttu ta ei taha, et külla kutsutud lastega sõbrad oma järeltulijad kaasa tooks. «Kindlasti on maailmas lapsi, kes istuvad vaikselt, ei jookse, ei lõhu, ei määri. Aga ma ei tea, kuidas mu sõprade lapsed minu kodus käituks. Ja ma ei taha katsetada,» ütleb ta.
Sirli ise lapsi ei soovi. Ta annab endale aru, et see pole tema jaoks, teda huvitab muu. «Inimesed arvavad, et ma vihkan lapsi, aga see pole kindlasti tõsi. Kui sõprade juures külas käin, mängin nende lastega hea meelega. Aga ma ei taha neid oma isiklikku ruumi. Paljudel on seda väga raske mõista,» sõnab ta.
Naine tõdeb, et teda häirib, et seda ei peeta iseenesestmõistetavaks, et ta võib valida, kes tema kodus käivad. «Et küllakutset ei saa mulle ebameeldivad täiskasvanud, see on loomulik. Selle üle ei imesta keegi. Aga kui ma ei taha külla lapsi, siis see ei mahu paljude mõistusesse. Miks?» küsib Sirli.
Oma seisukoha jagamisega loodab Sirli muuta suhtumist, et laste teiste koju kaasavõtmine on iseenesest mõistetav. «See on siiski midagi, mis tuleks koduomanikuga kooskõlastada. Kui ma kutsun külla sõbra, siis ei laiene kutse automaatselt tema lapsele,» ütleb ta.
Kas sinu meelest on selline suhtumine õigustatud ja põhjendatud? Kas sinu koju on sõbrad oodatud koos lastega?