Mis oleks, kui koliks... Püssi?

Püssi.

FOTO: Küllike Rooväli / Postimees

Püssile kui asustatud punktile ja tänasele linnale pandi alus 1869.a. Tallinna-Sankt-Peterburi raudtee ehituse algusega. Vaatame, kuidas kulgeb argipäev 1993. aastal viimaks linnaõigused saanud Püssi linnas.

Miks Püssi?

Püssi on vallasisene linn Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna ühinemine 2013. aastal on toonud väikelinna palju tulevikulootust. Püssi elanikud on igati pealehakkamist täis - siinkandis ei peljata rasket tööd ega ka halli argipäeva. 2017. aastal loendati linnas ühtekokku 939 inimest. Privaatsust ja anonüümsust armastaval inimesel on seega enam kui põhjust Püssi linna uudistama tulla.

Püssi on lisaks ka üsna roheline linn, seda isegi talvel, kuna kunagised munitsipaalelamud on ehitatud noorde männimetsa.

Kauplus Püssi linnas.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Mis räägib Püssi kahjuks?

Kohati näib nagu oleks elu Püssis sootuks seisma jäänud. Linnast on lahkunud palju inimesi, osa väikeettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse ja suuremad lihtsalt oma otsad Ida-Virumaal kokku tõmmanud. Pooleli on jäänud ka mitmed alustatud arenguprojektid.

Kahe rahvaloenduse vahele jäänud 11 aasta jooksul on elanikke kaotanud peaaegu kõik Ida-Virumaa omavalitsused, kõige enam aga Püssi linn, kus rahvastik on aastatega lausa 42 protsenti vähenenud. 

Paljud kohalikudki leiavad end teinekord mõttelt, et elavad korralikus pommiaugus. Väikelinna elanikele omaselt vaatavad nemadki silmapiiri taha ja otsivad paremaid töötamis- ja õppismisvõimalusi. Lahkumistuhinat ei ole jõutud paraku aastate jooksul taltsutada. Paljude linnast lahkunud püssilaste korterite omanikeks on saanud aga Venemaa elanikud, kes üldjuhul korterite heaolul silma peal ei hoia.

Püssi katlamaja.

FOTO: Küllike Rooväli / Postimees

Kui kallis?

Üürituru korterid liiguvad ilmselt käest kätte ning sõbralt sõbrale. Vähenev elanikkond on siinkandis tinginud ka võrdlemisi tagasihoidliku kinnisvaraturu. Püssis on hetkel müügil üks renoveerimist ootav kolmetoaline korter, mille saab kätte 285 euroga. Veidi uuema samaväärilise korteri eest peab aga 4500 eurot välja käima. 

Kortermaja Püssis.

FOTO: KV.EE

Koolid?

Ettevalmistust kooliks pakub Püssi Marjakese lasteaed. Linnas on ka hubane Mürakaru lustituba, kus saavad lapsed tasuta mängida ning vanemad oma elu õitest pajatada. Peale lustimise toimuvad toas ka beebide, väikelaste ja mudilaste loovusringid. Lisaks on võimalik sünnipäevi või erinevaid teemapidusid korraldada.

Põhi- ja keskharidust peab aga maakonna keskusesse taga nõudma minema. Kool on õnneks vaid kahe kilomeetri kaugusel Lüganusel. 

Püssi koolimaja 1924–1926.

FOTO: Wikipedia.

Aga töö?

Ettevõtteid ja töökohti Püssis iseeenesest jagub. Kuigi tööpuudus väga suur pole, liiguvad inimesed jätkuvalt sinnapoole, kus on kõrgem palga- ja elatustase. Inimesed teenivad valdavalt elatist kas tööstuses, ehituses või transportettevõtetes.

Püssi linna territooriumil asub näiteks AS Repo Vabrikutele kuuluv ja tehase tootmisprotsessi soojusenergiaga varustav katlamaja, kus saab end tööle rakendada. Lisaks on linnas tegev Skano Fibreboard, mis tegeleb puidkiudplaatide tootmise ja hulgimüügiga. 

Paljud kohalikud leiavad sellegpoolest, et Püssi on vist viimane paik, kus firma püsti panna. Sestap ongi väikeettevõtlusega Püssis lood nii nagu nad on - kohalikud ajavad küll äri, ent teevad seda järjest enam väljaspool linna. 

AS Repo Vabrikud peahoone.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mida vabal ajal teha?

Nagu väikekohtade puhul ikka, on ka Püssi keskuseks ning kogukonna kokkusaamiskohaks siinkandis kultuurimaja. Püssi kultuurimajas tegutseb laste tantsuring Primadonna, millele pakub konkurentsi tantsulaste emade ring Mamadonna. MTÜ Püssi Avatud Noortekeskuses on noortel võimalus aga oma vaba aega eakaaslaste seltsis sisustada. Noorte kasutuses on lauajalgpall, noolemäng, lauatennis, piljardilaud, joonistus ja palju muud toredat. Kes aga esimest korda Püssi linna külastab, peab kohustuslikus korras ette võtma jalutuskäigu Püssi mõisa parki.

Lüganuse vald.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuhu sööma minna?

Ida-Virumaal käivad asjad üldjuhul nii, et väärt söögikohti küll jagub, ent üldjuhul peab neid mööda tervet maakonda taga ajama. Lüganuse vallas on näiteks üks erakordselt ainulaadse arhitektuuriga rannarestoran, mis 2017. aastal Liimala rannas avati. Mainimist väärib Hill Cafe, mille külastamiseks peab aga sammud Kiviõli Seikluskeskuse poole seadma. Lüganuse vallas olevas Purtse kindluse esimese korruse meetrilaiuste müüride vahelt leiab seevastu ajaloolise hõnguga restorani, kus on võimalik modernseid Eesti köögi toite nautida.

Purtse kindlus Lüganuse vallas.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Midagi veel?

  • Püssi nimetust on kroonikates esmakordselt mainitud 1472. aastal;
  • Püssi linna läbib Tallinna-Peterburi raudtee;
  • Esimeseks tööstusettevõtteks linna territooriumil oli mõisa saeveski Purtse jõe kaldal;
  • Püssi sai Teise Maailmasõja lahingutes oluliselt kannatada.

Püssi linn.

FOTO: Küllike Rooväli / Postimees

Loe ka neid

Tagasi üles