Tallinna lähiümbruse vanad suvilad meelitavad inimesi linnast ära kolima

Vana suvila.

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Kuigi korterid on Tallinna-kandi inimeste ühed eelistatuimad elupaigad, kandutakse taas tasapisi üha enam linnast välja, selle lähiümbrusse eramajadesse.

Aktiivse korterituru taustal on aktiveerunud ka elamuturg. Paljud inimesed näevad, et neil on võimalik kümme aastat tagasi soetatud korteri eest saada piisavalt palju raha, et koos vahepeal kasvanud säästude ning sissetulekuga saaks osta rida- või üksikelamu, mis pakub privaatsemat ja turvalisemat elukeskkonda ja tõstab üldist heaolu, kirjutab Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.

Teisalt, korterite oluliselt kiirem hinnakasv võrreldes elamutega on loonud olukorra, kus rohkematoalised korterid konkureerivad oma hinnatasemelt juba üksikmajadega ning ostjaskond ei pea enam ratsionaalseks korterit üleüldse soetada. 2017. aastal kasvas Harjumaal elamuturu aktiivsus ligi 10 protsenti, mida saatis kaheprotsendiline hinnakasv. Tegemist oli alates 2014. aastast kõrgeima turuaktiivsusega, jäädes siiski 2006. aasta kõrgtasemele pea 37 protsendiga alla. Tallinna linna lähiümbruses on tehingute arv kasvanud oluliselt kiiremini, möödunud aastal 24 protsendi võrra.

Suvilarajoonid rokivad jälle

Paralleelselt korteriturule on ehitusaktiivsus asunud kasvama ka elamuturul, mistõttu on tulnud müüki uusehitisi ja turuaktiivsus on asunud tempokamalt kasvama ka hoonestatud elamumaade turul. Tallinna lähivaldadest eemal ei ole siiski olulist turuaktiivsuse kasvu veel märgata, kuid tehinguid tehakse periooditi järjest enam ka hajaasustusega piirkondades.

Lisaks on kasvanud maamajade ning suvilate müük, nii puhkuse tarbeks kui eesmärgiga need hooned alaliseks elamiseks ümber ehitada. Tugevalt kasvanud suvilate müüki on olnud märgata just Harju maakonna kunagiste suuremate suvilakooperatiivide piirkondades. Näiteks Harku vallas müüdi 2017. aastal 25 protsenti enam suvilaid kui sellele eelnenud aastal.

Hajaasutusega piirkondades kasvavat aktiivsust on toetamas veel asjaolu, et hulgaliselt inimesi, kes on vastavatest piirkondadest mõni aeg tagasi Tallinna kolinud, sooviksid siiski kunagises kodukohas elukohta omada. Viimast trendi võib märgata üleriigiliselt, sest elanikkond on möödunud aastate vältel ainuüksi tööturu parema olukorra tõttu pealinna siirdunud kõikjalt Eestist.

Korterist majja

Elanikkonna aktiivne liikumine korteriturult elamuturule jätkub ka 2018. aastal, seda ennekõike Tallinna lähiümbrusesse. Tallinna linnas on heas seisukorras elamute hinnad valdavale osale ostjaskonnast liialt kõrged ning pakkumiste arv on alanenud juba üle kahe aasta.

Optimaalse suletud netopinnaga ning heas seisukorras elamute hinnakasv püsib tänavusel aastal kuni viie protsendi juures. Hinnakasvu kiirenemist takistab ennekõike väike ostjate hulk ning asjaolu, et elamute hinnad on võrreldes korteritega kõrgemad, mistõttu korteriturule omaste kasvunumbrite esinemine ei saa olla elamuturul pikemat aega jätkusuutlik. Sealjuures võib oodata üksikelamute ehitamiseks sobilike kruntide müüginumbrite edasist kasvamist, sest aina enam inimesi on otsustamas, et nad soovivad omale hoopis enda käe järgi kodu ehitada. Uute elurajoonide esilekerkimine ja olemasolevate laienemine asub aset leidma taas Tallinnast järjest kaugemale, sest nõutuimates piirkondades on kruntide pakkumine vähenenud ning hinnad kasvanud.

Loe ka neid

Tagasi üles