Kinnisvaraarendajad võtavad peatselt sihikule väikelinnad

Uusarendus Tallinnas.

FOTO: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Buumi ajal alustatud ja lõpuks lõpetatud uusarendusprojektide müük väikelinnades on läinud üllatavalt edukalt, mistõttu on alust arvata, et sellistesse kohtadesse tuleb arendusprojekte peatselt juurde.

Möödunud aasta detsembris tehti Eesti korteriturul 1 937 tehingut. Kui novembris kujunes turuaktiivsus võrdlemisi kõrgeks just Tallinnast väljaspool, siis detsembris väiksemate keskuste tehingute arv taas alanes ning kasvu asus vedama Harjumaa eesotsas Tallinnaga, analüüsib Arco Vara analüütik Mihkel Eliste Maa-ameti tehingute andmebaasi statistikat.

Tehingute arvu kasv 1,4 protsenti võrreldes novembriga oli sealjuures ootuspärane, suur hulk uute korteritega tehtavatest tehingutest on ka varasematel aastatel jäänud kas jõuluperioodist varasemale või mõnevõrra hilisemale ajale. Nõnda võib uute korterite müügimahu järsku vähenemist oodata ka käesoleva aasta alguses.

Detsembris kujunes korterite mediaanhinnaks 1 427 eurot ruutmeetri kohta ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 84 000 eurot. Hinnakasvu tempo on juba teist aastat järjest aeglustunud. Praegust kasvukiirust on pidurdamas nii tihenenud konkurentsist tulenev uute korterite aeglasem hinnakasv kui ka asjaolu, et Eesti korteriturg kasvab piirkonniti jätkuvalt nii hinnaliselt kui protsentides vaadatuna vägagi erinevas tempos.

Mahajäänud piirkonnad kergitasid turuaktiivsust

Eestis ilma Harjumaata tehti detsembris 735 tehingut: 6,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Turuaktiivsuse kasvu soodustasid enim Eesti mahajäänumad piirkonnad eesotsas Ida-Virumaa, Jõgeva- ja Valgamaaga. Lisaks võis mõningast turuaktiivsuse kasvu märgata ka Viljandi ning Pärnu maakonnas, kus turg kasvab ennekõike maakonnakeskustes.

Ilma Harjumaata kujunes Eestis korteri kaalutud keskmiseks mediaanhinnaks 591 eurot ruutmeetri kohta. Hinnakasvu kiirenemist on takistamas peamiselt Ida-Virumaa, kus turuaktiivsus on küll Tartu ja Harjumaa kõrval Eesti kõrgeim, kuid kõrge pakkumiste arvu tõttu tehakse seal mitmetes linnades tehinguid endiselt võrdlemisi sarnasel hinnatasemel kui aasta tagasi.

Tallinnast ja Tartust on osa aktiivset ehitustegevust siirdunud Pärnusse, vaadatakse järjest enam ka väikelinnade poole. Lisaks Tallinna satelliitasumitele on sarnase hinnakasvutempo säilides oodata arendustegevusega alustamist tõenäoliselt Rakveres, Viljandis, Kuressaares ja ka Narvas.

Sealjuures ei piisa aga pelgalt kohalike omavalitsuste, arendajate ning kinnisvara ostjate poolsetest huvist. Just seetõttu, et kuigi arendajad juba sooviksid teatud projekte käima lükata, ei õnnestu neil traditsioonilisel moel arendusprojektide jaoks kapitali kaasata.

Eesti võrdlemisi konservatiivne pangandusturg soosib kaudselt üha enam alternatiivsete finantseerimisviiside kasutamist, eesotsas ühisrahastusega seotud ning rahva seas juba ülipopulaarseks osutunud portaalide kaudu. Vähemal määral on märgata rahvusvahelist kapitali kaasamist.  

Väikelinnades hinnatakse buumiaegseid kortereid

Väikelinnade kunagi poolelijäänud ja viimaks lõpule viidud projektid või rekonstrueeritud hoonetesse rajatud uued korterid on näidanud nii maaklerite kui arendajate silmis oodatust kiiremat müüki. Välja arvatud juhtudel, kus on arendatud eksklusiivsemaid hooneid mõnes Lääne-Eesti suvituspiirkonnas või kus uusehitisi on rajatud madala atraktiivsusega piirkondadesse, näiteks Rakvere põhjaosa läbiva raudtee lähiümbrusesse.

Kümnenditaguse buumi ajal arendatud üksikud uusarenduste korterid on muutunud väikelinnade turul järjest kuumemaks kaubaks, sest nende aeglasema hinnakasvu tõttu on nõukogudeaegsete, kuid kvaliteetse siseviimistlusega korterite hinnad jõudnud ehituslikult uuematele korteritele kannule. Viimase tõttu aga nõudlus uute ja paremate korterite järele suurematest linnadest väljaspool järjest kasvab – pakkumine on kinnisvaraportaalides pidevalt langemas ning hinnad kasvamas.

Korteritehinguid asub tänavu järjest enam soodustama uus tulumaksuvaba miinimumi määr: seda ennekõike väikelinnades, kus elanikkonna võit ostujõu kasvus on madalamast palgatasemest tulenevalt suurem.

FOTO: Arco Vara

FOTO: Arco Vara

Loe ka neid

Tagasi üles