Enne ja pärast: tasapisi taastatud ehe Eesti talu sai täpselt selline nagu soovitud
24. detsember 2017, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõululaupäev on täpselt õige hetk ühe tasapisi ja väga suure hoolega taastatud ehtsa Eesti talu imetlemiseks ja täpselt sellist võimalust teile täna pakumegi.
Jaana Veskimeister ja tema kaasa on selle talu omanikud olnud 2007. aastast alates. Linnas korteris elanud paar tundis, et linnakodu võib ju olla, aga suvekodu maal peab olema. See õige koht leiti müügikuulutuse peale ja äratundmine oli kohene. Juba taluomanikena selgus, et ümberkaudu elab mitmeid sugulasi ja sedagi võeti märgina, et koht on neile justkui loodud.
Jaana ütleb, et ostetud maja oli ehe selle kõige paremas tähenduses. «Ei olnud laudvoodriga üle löödud, puhas palk nii seest kui väljast. Eks puidukahjustusi oli, aga ei midagi hullu, arvestades, et ehitusaastaks on märgitud 1915,» ütleb ta.
Taastamisega ei kiirustatud. «Aastani 2012 tegelesime peamiselt kõrvalhoonete kõpitsemise ja väliruumiga, niiöelda kaevasime ennast naatide ja võsa vahelt välja. Tunnetasime ka enda vajadusi ja maja võimalusi. Tagantjärele võib öelda, et rahapuudus on üks hea asi, ei saa asuda kiirelt ehitama. On võimalus jõuda selgusele, mida ja millist kodu tahta,» räägib perenaine.
Hoogsad renoveerimistööd hakkasid pihta 2012. aasta kevadel lammutamisega. «Maja sai seest tühjaks tehtud nii, et ainult palkseinad jäid püsti. Vanad majad seisavad ju maakivide peal, otse põranda all on maapind. Esmalt sai tehtud vundament ja põrand. 2012. aasta septembriks olid uued aknad-uksed ees ja maja soe, see tähendab uus ahi sees. Valmis ka üks tuba, mis võimaldas viie aasta järel olla maal ka talvel. Edasi kulgesime tasapisi,» meenutab Jaana.
Nagu paljud, tõdeb ka tema, et maja, eriti vana maja, ei saa kunagi päriselt valmis, aga suuremad tööd on tänaseks siiski tehtud. Vaid üks katusealune tuba pakub veel siseviimistluse näol väljakutset. «Ja loomulikult on kõvasti liiste puudu!» ütleb perenaine lõbusalt. Kes kunagi remondiga kokku on puutunud, see teab omast käest, et see va liistupanek osutub tihti kõige raskemaks tööks, mis kuidagi tehtud ei saa.
Majas on Jaana ja tema kaasa palju ise teinud, kuid siiski otsiti ka abijõudu. Näiteks vundamendi ehitamine ja katusevahetus olid sellised tööd, mida päris omapäi ette ei võetud. Abi paluti ka vannitoa ja esiku põranda plaatimisel ja mõningate seinte lubikrohvimisel.
Väljakutseid on Jaana sõnul aastate jooksul ikka jagunud. «Näiteks leida häid töömehi töödeks, mida ise ei teinud. Samuti soovitud materjal. Ei ole lihtne, kui on idee või muu soov, aga selle teostuseks sobivat materjali või asja ei müüda. Õnneks oli elu varemalt kokku viinud suurepärase puusepa ja pottsepaga. Puusepa tehtud on kõik aknad, välisuksed, kapid, trepp. Täpselt meie soovide järgi,» sõnab ta.
Ka rahalised võimalused seadsid vahepeal piiranguid: mitmed tööd on omavahel seotud, mistõttu ühe asjaga alustamisel tuli sageli mitu sammu ette mõelda ja püüda teha nii, et kui kohe ei saa, siis oleks ka pärast võimalik.
Kõige rohkem rahul on paar oma kodu juures tervikuga. «On selline nagu vaimusilmas ettekujutus oli. Vaikselt liikudes on omad plussid, ei tule kiirustamise vigu. Detailidest sai trepp just sobiv. Aknad meeldivad väga, sest need annavad majale õige näo. Teise korruse väljaehituse tulemus on ka rõõmustav. Ehitustehnilisi asju teeks ehk teisiti, näiteks vundamendi juures,» mõtiskleb Jaana.
Maja helge sisekujundus on puhtalt perenaise nägemus, välisviimistluse osas ühtis arvamus kaasa omaga, kuni toonini välja. «Kuna maja oli seest enne tume ja pime, siis valgus ja helgus oli üks asi, mida taotlesime. Mulle on alati põhjamaine hele maakodu stiil meeldinud ja see sobis eesmärgiga. Aknaavad ja prossijaotuse tahtsime säilitada nagu vanasti. Aknad ei ole eriti suured, ühe akna sulgesime ja ühe akna asemele tegime ukse, mis viib terrassile, mistõttu tuli tuppa valgust ja avarust saada teiste vahenditega: avaramad ruumid, palju valget tooni ja valgusteid,» ütleb Jaana.
Samm-sammult liikudes paarile oma kodu taastamise juures olnud oluline mugavus ja kodusus. «Lahenduste puhul sai läbi mõeldud, et igapäevaelu oleks mugav ja elukorraldusele vastav. Ideed tulevad enamasti praktilisest vajadusest ja maja pakutavate võimaluste piires. Vana maja seab teatud piirid ette. Mida vähem on mänguruumi, seda rohkem tuleb pea tööle panna,» räägib taluperenaine.