Noor naine jäi Tallinnas üürileandja pahatahtlikkuse tõttu vastu ööd lageda taeva alla

Kortermaja Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Põhjalikult süvenemata sõlmitud üürileping võib endaga tuua väga palju ebameeldivusi, nagu õppis oma kogemusest üks korterit üürinud tütarlaps. 

Põhja-Tallinnas korterit üürinud neiu, kes loos edasiste probleemide vältimiseks soovib anonüümseks jääda, leidis ennast teise advendi õhtul täbarast olukorrast – üürilepingut lõpetada soovides ja üürikorterisse isiklike esemete järele minnes avastas ta ühtäkki, et omanik on sulgenud esiukse teise luku, mille võtmed neiul puudusid. Seega olid tütarlapse kõik isiklikud asjad võõras korteris luku taga, tema ise aga vastu ööd lageda taeva all. 

Võtmete jagamise oli korteri omanik üürniku ema sõnul väga mugavalt sisse seadnud. «See annab omanikule võimaluse – tahan, lasen sisse. Tahan, ei lase,» rääkis üürniku ema. 

Omanikule helistades keeldus viimane aga kohale tulemast. 

Korteriomanik väitis, et üürilepingut on rikutud ning väljendas tungivalt soovi isiklikult väljakolimishetkel kohal olla, sama sooviga põhjendas ta ka üürniku ukse taha jätmist. 
Samuti keeldus omanik pühapäeval kohale tulemast, esitades üürnikule ultimaatumi esmaspäeval kell kuus platsis olla.

Üürniku sõnul olevat sellele eelnenud palju segadust ja arusaamatusi. Omajagu sekeldusi tõi ka kujunenud keelebarjäär – vene rahvusest üürileandja otsused ja plaanid muutusid tulise rutu ja tormakusega. Kuna üürnik ise vene keelt ei valda, lasi ta suure osa asjaajamisest emal ära teha.

Esmalt kinnitas omanik, et üürnikul on esmaspäevani ligipääs korterile olemas. Vähem kui tunni aja möödudes sai üürnik aga uue kõne, milles väideti, et uks on lukku pandud ning asjadele võib järele tulla järgmise päeva õhtul. 

Üürileping sõlmi alati kahes eksemplaris

Ühes eksemplaris üürilepingu sõlminud üürnik tõdeb, et lasi lepingu maakleril ära täita. Seejärel allkirjastasid mõlemad osapooled ühe lepingu ning peagi oligi korteri omanik koos lepinguga läinud, lubades teise eksemplari puudumisega seonduva varsti korda ajada. Kui üürnik mõne aja möödudes teist eksemplari ise küsima hakkas, polnud omanik nõus enam kuhugi allkirja andma ning peagi otsustaski üürnik sellest korterist üldse välja kolida.

Mida aga peaks üürnik tegema olukorras, kus tal ei õnnestu üürileandjalt pikalt lepingut saada ning lahkumisotsuse peale üldse korteri ukse taha jäetakse? Vastab Arco Vara Tallinna osakonna tegevjuht Elari Tamm.

«Loo täpsemat ja lõplikku sisu teadmata on keeruline kommenteerida, kuid näib, et tegemist on olnud ühepoolse pahatahtlikkusega. Pahatahtlikkuse puhul ongi raske midagi teha. Konflikt üürilepinguga liigitub tsiviilvaidluse alla ega ole seetõttu politsei pärusmaa, kuid olukorras, kus inimene on tänavale jäetud ja tema isiklikud asjad luku taha pandud, võib kindlasti abi saamiseks politsei poole pöörduda. Selliseks käitumiseks ei ole ühelgi korteriomanikul õigust.

Et hoida ära võimalikke probleeme ja vaidlusi üürilepinguga, tuleks kindlasti sõlmida leping ja allkirjastada üks eksemplar mõlemale osapoolele juba korteri üleandmise päeval. Sellele hiljem lootma jäädes ei või teada, kas üürileandja täidab lubaduse teine lepingupool üle anda. Lepingus peaks ka täpselt kirjas olema, kuidas käib lepingu ennetähtaegne ülesütlemine nii üürileandja kui ka üürilevõtja poolt.

Üürivaidlused on sageli problemaatilised. Üüriteemadel on inimestel palju teadmatust ja kui üks osapool osutub pahatahtlikuks, on konflikt kerge tekkima. Tahaksin inimestele soovitada, et kui kaalute korteri üürimist otse omanikult, palun viige end õiguste ja kohustustega kurssi või kaasake keegi, kes teid aidata saab (jurist, asjatundlik sõber vm). Kui kasutate maakleri abi, siis vormistab tema korrektse üürilepingu ja abistab kõikides asjassepuutuvates küsimustes,» soovitab Tamm.