Uuest aastast jõustunud seadus kaotab õigussüsteemist korteriomanike jaoks ühe olulise mõiste (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
2. mai 2017, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermajade majandamise vorme on Eestis kolm: korteriühistud, hooneühistud ja korteriomanike ühisused. Millised on aga peamised muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal?
Enimlevinud majandamisvormid on Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul korteriühistud ja korteriomanike ühisused.
Korteriomanike ühisuste kadumine Eesti õigusmaastikult
Mardi hinnangul on kõige fundamentaalsem muudatus korteriomanike ühisuste kadumine Eesti õigusmaastikult.
Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt seadusjärgne korteriühistu. Seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda tingimata seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed. Liikmete valimine jääb ikka korteriomanike teha.
Mardi leiab, et ei tasu liialt kauaks ootama jääda ning soovitab enne seaduse jõustumist korteriühistu asutada. Niiviisi ollakse korteriühistu toimimise spetsiifikaga paremini kursis ja osatakse tulevikus efektiivsemalt kortermaja majandada.
«Oluliste muudatusena ja uute õiguspõhimõtetena tahan ära märkida, et seadusjärgsel korteriühistul ei ole põhikirja,» märkis Mardi. Asutatud ühistute põhikirjad jäävad aga kehtima ja vastuolu korral seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatu.
Erisus ka kuni 10 korteriomandiga majadel
Uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on märgitud, et korteriühistu võib toimetada ilma juhatuseta vaid kahel tingimusel:
- kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme;
- kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.
Sellisel viisil juhitud korteriühistutes võib pidada kassapõhist raamatupidamist, kohustuseta koostada ja esitada majandusaasta aruanne. Kõik korteriomanikud loetakse ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks ning ühistu nimel tehingute tegemiseks on vajalik ka kõigi nende nõusolek.
Muudatusi seaduses on palju ning Mardi on pidanud lausa tundidepikkuseid loenguid, mille vältel on õhku järjest enam küsimusi jäänud. Eesti Korteriühistute Liit näeb enne uut aastat kõvasti vaeva, et seadus viimse detailini selgeks teha. Koostamisel on näidispõhikiri, mille ühistud saaksid vajadusel vastu võtta, et korteriühistute järjepidevus püsiks ikka aegade lõpuni.
«Julgen väita, et uuest aastast tekib lausa korteriühistute vabariik, kõlab ju uhkelt,» ütles Mardi.