Selleks et kanalisatsioon ei külmuks, tuleb eluruumi omanikul sellega ennetavalt tegelema hakata ning vaadata kriitilise pilguga üle oma külmavee torustiku osa nii maja sees kui ka väljaspool.
Krõbe pakane paneb kõige enam proovile väikeste puithoonete kanalisatsioonitorud
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
1. detsember 2017, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt külmuvad torud kehva isolatsiooni pärast. Kaasa aitab ka tuul, mis protsesse kiirendab, ütles Martland OÜ juhatuse liige Rainer Ilves. Kanalisatsioonitorude külmumise oht on üldjuhul suurem väiksemate puithoonete puhul.
Põhjus on tegelikult võrdlemisi lihtne – tarbijaid on vähem ning vesi jõuab krõbeda pakase ajal torus seistes ära külmuda. BCG Haldus OÜ kinnisvarahalduri Sten Uritame sõnul võivad torude külmumised saada alguse ka kütmata keldritest.
Kui torude külmumisega on ka varasemalt probleeme olnud, siis on ilmselt teada, kust probleem alguse on saanud ning just sellest lähtuvalt tuleks igale kriitilisele piirkonnale ka eraldi tähelepanu pöörata.
Ilvese sõnul on kanalisatsiooni külmumine pigem kapriisne probleem, kuna tänapäeval on pea kõik elamud varustatud WC-de ja duššidega.
«Ega enne ju ei panegi tähele kui miskit kuskilt üle hakkab ajama,» leidis Ilves. Siinkohal aitab veidi kuuma vee peale kallamine, ent ka see võib torudesse lisada pigem «külmumise» materjali.
Säilita rahulik meel ning ole leidlik
Tänapäeval on võimalik kasutada elektriga toimivat soojenduskaablit. Krõbeda pakase saabumisel saab selle sisse lülitada ning vältida torude külmumise ohtu. CityHaldus OÜ haldus- ja hooldusjuht Heikki Lindi sõnul on selline alternatiiv küll kulukas, ent siiski palju mõistlikum kui olla pühade ajal ilma veeta või hakata peomeeleolus torude külmumist kõrvaldama. Selline isetegevus ei pruugi lihtsalt hästi lõppeda – torud võivad lõhkeda ning ülejäänud vabad päevad veedad üleujutustest tingitud kahjusid likvideerides.
Lind soovitab külmade ilmade saabumisel rakendada alustuseks üht võrdlemisi klassikalist meetodit - jätta vajadusel kraan vaikselt jooksma. Keskkonna mõistes pole see loomulikult just kõige parem lahendus, ent aitab vähemalt säilitada veevarustuse.
Paneelmajades taolisi probleeme üldjuhul ei esine – torud on konstrueeritud maja siseseinte vahele ning sellest sõltuvalt on ka nende külmumine raskendatud. Kui aga kavatsete pühadeperioodil kodust pikemaks ajaks lahkuda, võite võimaluse korral tühjendada kogu torustiku ning pumbata tualetipotis oleva vee kanalisatsiooni. Ka see ennetuslik meede võib aidata ära hoida suuremaid kahjusid.
«Kindlasti ei soovita lahtise leegiga torude soojendamist, nö. elektriga metalltorude «punaseks» ajamist. Need meetodid võivad küll tulemust anda kuid võivad ka suurt kahju tekitada,» hoiatas Ilves.
Vee probleemide puhul tasub lisaks üle vaadata kas eluruumis leidub n-ö seinakappe, mille taga võivad tehnosüsteemid olla. Tehnosüsteemide uste avamine tagab sooja õhu pääsemise konstruktsioonide vahele ning leevendab mõneti ka külmumise probleeme. Abiks võib olla ka põrandakütte sisse lülitamine või selle temperatuuri tõstmine. Niiviisi kiirgab soojus sügavamale ning ehk sulatab ka kõik kriitilised kohad.