Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Päästeameti fotod paljastavad eestlaste masendavalt hooletu suhtumise elektriohutusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Päästeamet

Päästeamet tõdeb, et eestlased ei suhtu elektriseadmete ohutusse kasutamisesse just liiga tõsiselt. Puudu jääb nii teadmistest kui ka hoolimisest.

Alles möödunud nädalal levis välismeedias välgukiirusel foto ühe Ameerika perekonna võikalt deformeerunud pikendusjuhtmest. Põlema süttinud pikendusjuhe võinuks hävitada ühe pere kodu, kuid õnneks päästis tookord halvimast sealsete tuletõrjujate kiire tegutsemine. Päästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool tõdeb, et paraku pole hooletu suhtumine kõigesse elektriga seonduvasse, sealhulgas pikendusjuhtmete kasutamisesse, harv ka Eesti tingimustes.

Päästeamet käib nimelt tegemas kodunõustamisi ning pilt, mis avaneb elektrisüsteemide ja selle paigalduse poolelt, on üsnagi nukker. «Paljudes kodudes on veel vana elektrijuhtmestik. Paljud inimesed kasutavad ka võimalust ja panevad ise endale elektrijuhtmestiku. Kuna korraga ei jõua, siis mõnikord tehakse poolekaupa ning seetõttu ühendatakse vana elektrisüsteem uuega ning seal saavad näiteks kokku vask ja alumiinium. Võib tekkida oksüdeerumine ja ühel hetkel on tulekahju taga. Lisaks võib juhtuda, et kui endale elektrisüsteeme paigaldatakse, siis ei arvestata koormusega ning paigaldatakse juhtmed, mis ei ole nii suure koormuse jaoks mõeldud. Kasutatakse ka lahendust, kus pannakse üks pikendusjuhe teise otsa ning see tekitab lõppkokkuvõttes ülekoormuse,» loetleb Kool juhtumeid, millega päästjad kokku on puutunud.

Koju pikendusjuhet soetades ei tasuks kindlasti valida kõige odavamat, sest need ei pruugi olla kõige töökindlamad ja ohutumad. Kool meenutab, et seda ostu tegema minnes tasub pikendusjuhtme alt infokastist kindlasti ka lugeda, millise koormuse jaoks juhe mõeldud on.

Kommunikatsioonijuht meenutab, et pikendusjuhe on ajutine asi, millega inimene lühiajaliselt, näiteks mingi töö tegemiseks, saab elektriseadme juhet pikendada. Kindlasti pole pikendusjuhe lahenduseks olukorras, kus vaja alaliselt pikemat juhet. «Aga inimesed kasutavad neid igapäevaselt, nii et nad on kogu aeg vooluvõrgus, pikendusjuhtmetesse pannakse liiga palju asju. Näiteks sul on pikendusjuhtmes kolm auku, aga mida me tihti kodudes näeme on see, et sinna külge on pandud veel harakapesad ehk vargapesad, millel omakorda on neli auku ja mis ka kõik on täis,» sõnab ta. Selline teguviis pole kindlasti mõistlik ega ohutu.

FOTO: Päästeamet
FOTO: Päästeamet

Kommunikatsioonijuht räägib, et tänapäeval on kodus palju kodutehnikat ja kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, laotakse niinimetatud vargapesadest ja pikendusjuhtmetest ohtlikke torne või «usse». Selle tegevuse tulemuseks on juhtmete ülekoormus.

Samuti on probleemiks, et elektri- ja pikendusjuhtmeid paigutatakse ka raskete esemete alla ja uste vahele. Nii saab juhe kahjustada ning seade võib süttida. Sellise olukorra vältimiseks tuleks vajadusel teha seina või uksepiida sisse süvend või auk, kuhu juhe hästi ära mahub.

«Kui pistikupesi napib, aga soovid siiski uut aparaati voolu võrku ühendada, tõmba hetkel mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi. Kui usaldad oma elektrisüsteemi, võid kasutada korraga ühte «vargapesa» või pikendusjuhet. See olgu aga laitmatult korras,» juhendab Kool.

Kool tõdeb, et vigased või puudulikud elektrisüsteemid on tulekahjude tekkepõhjuste seas teisel kohal. Pikendusjuhtmetega esineb palju probleeme just jõulude ajal, kus kasutusele võetakse jõulutuled.

Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel Kodu tuleohutuks.

Tagasi üles