Detsembrikuu on peagi ukse taga ning enne, kui asud oma tänavust jõulupuud soetama, heida igaks juhuks pilk peale dekoratiivkuuskedega kaasnevale energiakaole.
Üllatav tõde: kunstkuusk pole sugugi nii arukas lahendus kui seni väidetud (1)
29. november 2017, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed ostavad ennastunustavalt dekoratiivkuuski, teadmata, milline energiamaht nende töötlemisele ja laialiveole kulub. Kui tarbija ei kavatse just kümme aastat järjest oma eluruumi ühe ja sama kunstkuusega ehtida, soovitab veebileht popsugar.com valida oma jõulupuu tingimata metsast.
Naturaalne kuusk tarbib küll rohkelt vett, ent see kuuse elutegevuseks kuluv veehulk ei ole isegi mitte võrreldav energiahulgaga, mis dekoratiivkuuskede tootmisele kulub.
- Kunstkuuski toodetakse odava tööjõuga riikides nagu näiteks Hiina. Sealses regioonis on aga laialt levinud söeenergia, mille tootmine pole just kõige keskkonnasõbralikum
- Dekoratiivkuused on valmistatud polüvinüülkloriidist ehk PVC-st, mis on kõige levinum plastmass maailmas. PVC tootmisel ja põletamisel eraldub kõrvalsaadusena inimese tervist ja elukeskkonda kahjustav dioksiin.
- Kunstkuused ei ole looduses lagunemisvõimelised.
- Kunstkuused veetakse üldjuhul mööda ilma laiali vanematel, kütust keskmisest enam neelavatel laevadel.