/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
Iga köök on oma perenaise nägu. Köögi kujundamine on võrdlemisi lai valdkond ning ka oma ala spetsialistidel on lõputult nõuandeid ja praktilisi lahendusi, mida klientidega jagada. Millest aga lähtuda köögi kujundamisel ning kuidas sealjuures tagada ka selle funktsionaalsus?
Köögi kujundamisel on olulisteks faktoriteks mugavus, funktsionaalsus, ergonoomilisus aga ka köögipindade kerge puhastus ja hooldus. Praktilise poole väärtust tajutakse ja hinnatakse tihtipeale vähem kui köögi välimust. Rohkelt silmailu pakkuv köök ei ole aga tervik ilma mugavuse ja praktiliste lahendusteta. Inimesed on erinevad, seega tuleb ka iga köögi kujundamisel lähtuda eelkõige selle kasutajast ning tema vajadustest. «Iga köök on planeeringult omanäoline ja oma töös näen tihti, et rusikareegleid lihtsalt ei anna alati järgida,» ütles sisedisainer Katariina Kalda.
Enne köögi planeerima hakkamist tasub silmas pidada ruumi kuju, ventilatsiooni, ohutusküsimusi, praktilisi vajadusi ruumis, kasutaja enda soove ning tegelikku eelarvet.
Kogu rohkelt infot ning selgita välja oma harjumused
Köögi kujundamisel tuleb esmalt selgitada välja oma igapäevased sammud ja tegevused köögis. Samuti on oluline jälgida ka oma ostlemisharjumusi, sest nendest sõltuvalt saab hiljem planeerida hoiupaikade suurust ja asukohta. Kui vähegi võimalik, võiks köögi planeerimist alustada juba enne vee- ja elektrikommunikatsioonide planeerimist, soovitab sisekujundaja Kadi Jair.
Kui majapidamise võimalused, isiklikud vajadused ning igapäeva harjumused on kriitilise pilguga üle vaadatud, tasub minna tutvuma köögimööbli salongides väljapandud näidisköökidega. Niiviisi saab kindlaks teha kõige kaasaegsemad köögimööbli lahendused ja võimalused. Samuti aitab see näha oma köögi üldpilti ning planeerida köögitehnika ja panipaikade suurust ja asupaika.
Seejärel tasub külastada köögitehnika salonge. Kirjuta üles potentsiaalsete mudelite nimed, numbrid, tähtsamad parameetrid ning loomulikult mõõdud.
Unista suurelt ja jälgi kolmnurkset asetust
Olles kursis salongides pakutavaga, on viimaks aeg planeerima hakata. Oma väljavaateid ja võimalusi tuleb näha suurelt. Esmalt mõõda üle oma ruum ning selle iseärasused. Hiie Härm soovitab seejärel inimestel unistada ning panna kirja kõik, mis unistuste köögis olema peaks.
«Sul on nüüd olemas mõtetes oma unistuste köök. Sa tead, millised on köögimööbli ja –tehnika võimalused ning mõõdud. Nüüd on aeg üle vaadata olemasolev ruum, kuhu köök tuleb,» soovitas Härm.
Lisaks mõõtudele märgi oma tulevase köögi joonisele ka ventilatsiooniava, vee äravooluava ja torud paiknemine. Tasub üles märkida ka pistikupesade ja voolujuhtmete asukohad.
Köögi planeerimise võib põhimõtteliselt jagada kolme ossa: loogilise asetusega töötsoonid, piisavad hoiustamisruumid ja liikumismugavus. Töötsoonid jagunevad veel omakorda kaheks - küpsetustsooniks ning pesemis- ja koristustsooniks. Kolm mõttelist tsooni on Idema Köögid disainer-konsultandi Aide Põldre sõnul tihedalt seotud ning peaksid seetõttu asetsema üksteisest mugaval kaugusel.
Külmkapist toiduaineid võttes peaks läheduses olema näiteks vaba tööpind, kuhu need asetada. Tööpinna läheduses võiks omakorda paikneda valamu, kus toiduaineid vajaduse korral pesta saab, Toiduainete pesemise järel tekib omakorda vajadus need järgmisele tööpinnale asetada, kus neid eineks ette valmistada.
Küpsetustsooni ehk pliidi ja ahju läheduses peaksid olema panipaigad pottidele, pannidele, küpsetustarvikutele, samuti ka maitseainepurkidele. Pesemistsoonis tuleb aga tähelepanu suunata valamu ja puhastusvahendite paigutusele, käterätikute riputamisvõimalusetele ning prügi käitlemisele. Nõudepesumasina võiks paigutada valamu lähedusse ning jälgida sealjuures, et oleks ka koht, kuhu puhtad nõud panna. Nende hoiustamiskoht võiks olla masina läheduses ja mugaval kõrgusel.
Kui kõik kolm tsooni on õigesti planeeritud, saavutatakse ka suurem aja kokkuhoid ja tehakse vähem mõttetuid käike köögis. Samas tuleb planeerida ka vaba tööpinda, kuhu jätta ruumi veekeetjale, röstrile, veekeetjale või mõnele muule aja jooksul soetatud köögiseadmele.
«Oluline on, et ei peaks liikuma näiteks köögi teise otsa, et neid kappi panna. Märksõnaks ongi siin piisavate hoiustamiskohtade olemasolu nende tsoonide ligiduses,» rõhutas Põldre.
Peamine on ruumi toimivus ja funktsionaalsus
Igat planeeritavat kööki tuleb võtta kui omaette tervikut. Kõige otstarbekam oleks läbi mõelda, kui palju ja milliseid asju kööki mahutada, leidis Põldre. Sellest tulenevalt oleks mõttekas teha inventuur juba olemasolevates kööginõudes ja – tarvikutes ning seejärel planeerida, kas ja mida tulevikus juurde soetada. Inventuuri järel peaks olema ka selge palju kulub ruumi kõikide asjade hoiustamisele.
Härm soovitab asju hoiustada kohtades, kus neid kõige enam vajatakse. Kuumaalused ja pajakindad võiksid paikneda näiteks pliidi ja ahju lähedal. Kõik sarnased esemed võiksid olla koondunud ühte konkreetsesse hoiukohta.
Panipaikade puhul tuleb arvestada asjaoluga, et alumises tasapinnas kasutatavad kapid on üsna ebapraktilised. Praktilisusest sõltuvalt soovitavad Põldre ja Jair eelistada sahtleid kappidele. Neisse on mugavam asju hoiule panna kui ka välja võtta, kuna avatud sahtlis on kõik esemed nähtaval.
«Sahtlitele on veel pakkuda erinevaid jaotussüsteeme, kus sahtli saab mitmeks osaks lahterdada, et asjad paremini sees püsiksid ja nii seisab ka sahtlisisu rohkem koras. Ei ole vajadust nii tihti korrastada,» ütles Põldre.
Köögitehnikat on soovituslik kasutada integreeritud lahendusena – see lisab korrapärasust ning tagab ühtlased pinnad.
Isetegemise rõõm on omaette väärtus
Sisustusreegleid silmas pidades on Kalda sõnul hea teada, et kõiki reegleid võib rikkuda.
Hiljuti kodu soetanud Hetlin Villak on arvamusel, et köök on selline ruum kodus, mille arvelt ei tohi kindlasti kokku hoida. See, et odavalt uut ja kvaliteetset kööki on võrdlemisi raske saada, sai naisele ja ta kaaslasele suhteliselt kiiresti selgeks.
Ka tema on veendumusel, et mõtlematuid kulutusi aitab ennetada ennekõike eelnev kodutöö ning köögi võimaluste ning kasutustiheduse üle arutlemine.
«Kindlasti aitab kulusid madalamal hoida see, kui mingid asjad teha ise. Ja eks värvi või lõbusust saab anda juurde igasugu detailidega. Olgu selleks siis kuurist leitud vana piimapudel või puuviljavaagen,» soovitas Villak.
Odavama köögi eluiga, mida kasutatakse vaid kiirkorras roogade valmistamiseks ja toidu soojendamiseks võib Kalda sõnul olla sama pikk, kui kalli köögi eluiga, mida kasutatakse igapäevaselt kogu perele hautiste ja muude hõrgutiste valmistamiseks. Nii tublide pereemade, pereisade kui ka hobikokkade köögid peaksid ehk olema tõesti rohkem läbimõeldud just vastupidavuse osas, sest masinate ning pindade kulumiskindlus on kindlasti olulisemal kohal.