Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Üürileping sõlmi kindlasti taasesitatavas vormis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Seaduses on sätestatud, et üürileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik | FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kuigi seaduses on sätestatud, et üürileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kehtivad Võlaõigusseadusega kehtestatud põhitingimused mõlemal juhul kõigile osapooltele. Millised nüansid võiksid üürilepingus sellegipoolest kajastatud olla?

Üürilepingut sõlmides tuleb nii suulise kui ka kirjaliku lepingu puhul teha esmalt kindlaks selle tähtaeg ning loomulikult lepingu lõpetamise tingimused. Mõistlik oleks nii üürnikul kui üürileandjal kõik puust ja punaseks selgeks teha. Alustades või sellest, millisel otstarbel on lubatud eluruumi kasutada.

Samuti oleks paslik kokku leppida maksmisviisis ning vajaduse korral ka aegades, mil omanikul on õigus ilmuda eluruumi inspekteerima, soovitas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Juhul kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku midagi, mis erineb seaduses sätestatust, tuleb see kindlasti ka lepingusse märkida. UusMaa maakler Kaija Kullat soovitab siinkohal  vormistada põhjalik üleandmisakt koos korterisse jääva vara loeteluga.

Üürilepingut on alati mõistlik kirjalikult ning taasesitatavas vormis kinnitada. Kui üürileandja sellisest lahendusest keeldub, veendu vähemasti, et oled omalt poolt kõik toimingud korrektselt teinud ning, et sul ei tõmmataks nahka üle kõrvade.

«Näiteks, kui üürilepingus pole märgitud, et üürnik tasub kõrvalkulud, siis seadusest tulenevalt tasub need üürileandja,» ütles Tõnisson Kinnisvara maakler Anneli Pärand. Seega, kui lepingus on teatud asjaolud kajastamata, tuleb lähtuda ennekõike seadusest.

Enne kirjaliku lepingu sõlmimist veendu, et lepingusse oleks märgitud alljärgnevad punktid:

  • lepingupoolte nimed ja kontaktid;
  • objekti andmed ja kirjeldus;
  • lepingu tähtaeg (tähtajaline/tähtajatu), sellest sõltuvad tulevased toimingud;
  • üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused;
  • kas üürnik võib üüriobjekti allüürile anda;
  • kas on lubatud koduloomad;
  • tagatisraha kohustus ja suurus;
  • vastutus, garantii, sanktsioonid;
  • maksete tähtajad ja viivised;
  • käendaja kasutamine.
Tagasi üles