Üürniku tekitatud kahju eest vastutab ainult korteriomanik

FOTO: VidaPress

Kuigi võiks arvata, et välja üüritud korteriga seonduva eest vastutavad seal sees elavad inimesed, langeb vastutus tegelikult siiski korteriomanikule. 

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega:  pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

«Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,» selgitab EKÜLi õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. «Korteriomanik peab hoidma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,» selgitab Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. «Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,» rõhutab Mardi.

Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse  korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. «Uus seadus ütleb väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,» selgitab Mardi.

Tihti on aga probleemiga maadlevad korteriühistud hädas korteriomaniku leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja telefoninumbrit. «Püüa siis niimoodi tuult väljal,» nentis Mardi. 

Uus seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema. «Seaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi,» selgitab Mardi.

Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.

Tagasi üles