On olemas lihtsamaid elektritöid, mida võib teha igaüks. Suuremaid elektritöid ei soovitata aga iseseisvalt ette võtta, kuna elektriga valesti ümber käies võib see kujuneda ohtlikuks nii inimestele kui ka hoonele.
Elektrist tulenevat ohtu tasub ennetada
19. november 2017, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritöödeks loetakse Tehnilise Järelvalve Ameti peaspetsialist Meelis Kärti sõnul elektripaigaldise projekteerimist, ehitamist, paigaldamist, seadistamist, katsetamist ja elektriseadme remontimist. Suuremad elektritööd tuleb jätta spetsialistidele, kes tunnevad tööde eripära, oskavad tuvastada ja ennetada tööga kaasnevaid ohte, kasutada ohutustehnilisi võtteid ning jagada asjakohaseid nõuandeid sõltuvalt maja elektrisüsteemist.
Lihtsamateks elektritöödeks on näiteks lampide ja kaitsmete vahetamine, elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine ning kaitsejuhita valgustite ja pistikupesade ühendamine ja eemaldamine pingevabas olukorras. Ka lihtsamate elektritööde puhul tuleb järgida elementaarseid ohutusnõudeid.
Aastas juhtub Eestis keskmiselt 50 elektriga seotud õnnetust
Inimeste tähelepanematus, teadmatus ja ka hooletus võivad põhjustada raskeid tagajärgi – tulekahjusid, vigastusi ja surma. Eesti Energia ASi elektritööde osakonna juhataja Allar Lälli sõnul võiksid koduomanikud alustuseks näiteks jälgida, et pistikupesad oleksid tugevalt seina küljes kinni, et valgustid ei vilguks põlemise ajal ning ei koormataks liigselt pikendusjuhtmeid üle. Vannitubades olevate pistikupesade ette tuleb paigaldada rikkevoolukaitse, mille eesmärk on kaitsta inimest eluohtliku elektrilöögi eest.
«Tihti oleme kohanud elektrikilpe, kus on pandud liiga suured kaitseautomaadid ebapiisava ristlõikega juhtmete ette. Sellises olukorras ei rakendu kaitseautomaat hetkel, kui ta peaks rakenduma, vaid selle asemel kuumeneb juhe ja võib tekitada tuleohu,» ütles Läll. Kodu elektrisüsteemi ohutuses veendumiseks on seega mõistlik kutsuda elektrik, kes vaatab elektrisüsteemi üle ja teeb kindlaks võimalikud ohukohad.
Kärti sõnul juhtub aastas Eestis keskmiselt 50 elektriga seotud õnnetust ning ligi 200 elektriseadme või -paigaldise rikkest põhjustatud tulekahju. Eestis reguleerib elektriohutusnõudeid seadme ohutuse seadus. Selles seaduses on nimekiri nõuetest, et vähendada ja vältida inimesele, keskkonnale ja varale elektrist tulenevaid ohte. Elektritööde tegemisel tuleb alati veenduda, et on tagatud inimese elu ja tervise, elektriseadme ning ümbritseva keskkonna ohutus.
Olulisemad nõuded, mida tuleb kodus järgida:
- kasuta elektriseadmeid üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
- ära koorma elektriseadmeid ja -juhtmeid üle;
- ära kasuta nähtava kahjustusega elektriseadmeid;
- jälgi, et pingestatud elektriseadmed ei oleks väikelastele kättesaadavad;
- lase paigaldada maja või korteri elektrisüsteemi rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
- ära tee elektritöid ise, vaid kutsu spetsialist;
- lase aeg-ajalt (soovitavalt kord 10–15 aasta jooksul) vastava oskuse ja õigusega ettevõtjal kontrollida hoone elektrisüsteemide seisukorda.