Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Virtsu?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Virtsu tuulepark. | FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Aastasadu oluliseks sadamakohaks olnud Virtsus leidus juba 13. sajandi lõpus esimesi kindlusrajatisi. Uurime, milline on praegune elu-olu sellel 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tagajärjel mandriga ühinenud poolsaarel.

Miks Virtsu?

Inimestele, kes on teel Saaremaale, on Virtsu kõigest sadamaks. Need, kellel on õnnestunud selles alevikus pikemalt peatuda, teavad aga Virtsu tõelist väärtust. Virtsu on kiiduväärt suvituskoht, ent sellel on teatav võlu ka kohalike elanike silmis. Elu Virtsus on kindlasti odavam kui mõnes suurlinnas. Küttepuude eest tuleb näiteks oluliselt vähem maksta kui linnas keskkütte eest. Virtsu elanikud on ühtehoidvad ning aktiivse seltsieluga.

Virtsu sadam. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mis räägib Virtsu kahjuks?

Kuigi Virtsu alevik on Hanila vallas rahvaarvu poolest suurim asula, loendati seal 2013. aasta rahvaloenduse käigus ühtekokku 608 elanikku. Räägitakse, et päisel päeval pole inimestest tänavatel hingelistki. Viliseb vaid kõle tuul ja kõik mööduvad autod on lihtsalt teel Saaremaa praamile. Samuti võib üheks puuduseks lugeda teatava eraldatuse ülejäänud mandrist - Virtsu on läbisõidukoht, mis jääb paljude jaoks avastamata tänu eelseisvale praamisõidule. Kohalikud leiavad, et Virtsule tuleks korralikult elu sisse puhuda, muidu kaotatakse palju töökohti ja ka kogukonnaliikmeid. Ka ühendus ümbritsevate asulatega võiks parem olla. Väikekohale omaselt võib siin puudust tunda erinevatest meelelahutus- aga ka olmevõimalustest. Kaupluseid on vähe ning spetsiifiliste esemete jahile tuleb mõnda suuremasse maakonda suunduda.

Kui kallis?

Elu Virtsus on kahtlemata üks odavamate killast. Väike rahvaarv on ilmselt tinginud ka võrdlemisi tagasihoidliku kinnisvaraturu. Kõige odavama korteri Virtsus saad kordusenampakkumise teel kätte lausa 680 euroga, samal ajal kui kõige kallima kinnisvaraobjekti eest pead välja käima 30 000 eurot.

Maja Virtsus. | FOTO: KV.EE

Koolid?

Virtsus on üksainus haridusasutus - Virtsu Kool, kus töötab lisaks ka lasteaiarühm. Koolis saab haridust omandada üheksa klassi jagu, gümnaasiumihariduse omandamiseks tuleb aga kõrvalvaldadesse tarkust taga nõudma minna.

Aga töö?

Tööga on Virtsus võrdlemisi kesised lood, ent ka see on pigem tingitud väikesest elanikkonnast, kui tööpuudusest. Väikekohale omaselt peavad inimesed tööhõive osas olema nutikad ning teinekord isegi kõrvalmaakonda tööle sõitma. Virtsusse kolides tuleb seda asjaolu kindlasti arvesse võtta.

Mida vabal ajal teha?

Paiga väiksusest hoolimata, on Virtsus rohkelt, mida avastada ja harrastada. Kohalikud kalamehed on kindlasti rahul sealse kalasaagiga. Lisaks tegutseb seal aktiivselt ka Virtsu Vaba Aja Selts. Mittetulundusühing on loodud eesmärgiga arendada kultuuritegevust ning propageerida vabaharidust ja erinevaid hobisid kogukonnas. Üheskoos viiakse läbi erinevaid talgusid ja põnevaid ühisüritusi. Lisaks sellele on Virtsus tegev ka Virtsu Harrastusmuuseumi Selts, mille ekspositsioon asub Virtsu seltsimajas. Seltsimaja korraldab kogukonnale väärt üritusi ja koolitusi, millest kogukonnaliikmed rõõmuga osa võtavad. Teinekord saab seltsimajas ka kino nautida. Virtsust leiate lisaks veel kolm tuuleparki ja Valeri Kirsi vanasõidukite muuseumi. Samuti võite sinna sattudes pilgu peale heita tuletornile, mis ehitati aastal 1951. Kohalike raamatukoide rõõmuks leidub Virtsus ka raamatukogu.

Lohesurf Virtsu sadamas. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Kuhu sööma minna?

Virtsu aleviku üheks einestamiskohaks on Virtsu sadam. Virtsu sadamahoones asuv, praeguseks küll uuenduskuuri läbinud, Saare Värava kohvik sisaldab veel seda endist sadamahoone hõngu. Nimelt on sinna alles jäetud vanad massiivsed pingid, kus nii mõnigi saarlane on tukastanud või tormise mere tõttu hommikust praami oodanud. Kohviku menüüst leiab nii pirukaid, saiakesi kui praade, suppe.

Saaremaale sõitjatele on Tallinn-Risti-Virtsu maanteel enne Lihula linna veel üks sobiv koht einestamiseks - trahter Birgit, mis tõmbab möödasõitjate tähelepanu juba kaugelt. Trahter rookatusega palkmajas on sobiv koht kiireks peatuseks ja lõunaks.

Mutionu baar. | FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Midagi veel?

  • Virtsu ümbrus on olnud Tallinnfilmi sagedane võttepaik. Siin on filmitud Eesti kõigi aegade parimaid mängufilme Viimne reliikvia (1969, Pirita klooster oli ehitatud Kukeranda), Pulmapilt (1980), Reigi õpetaja (1977), Valge laev (1970), Keskpäevane praam (1967), Ühe küla mehed (1962);
  • 27. oktoobril tuli käibele Virtsu majaka postmark;
  • Virtsu nime kannab üks Eesti Merelaevanduse kaubalaev;
  • Peipsi ääres Tartumaal Alatskivi vallas leidub ka üks Virtsu nimeline küla;
  • 1931-1968 tegutses Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.
Virtsu sadamast väljuv praam. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees
Tagasi üles