Mõjuv vähetuntud põhjus, miks ei tasuks oma kodu kunagi välja üürida

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: VidaPress

Kui elu võimaldab ja tekib soodne moment oma endine kodu välja üürida selle asemel, et see maha müüa, tasuks väga hoolikalt järele mõelda, kas see ikka on sulle see kõige sobivam tee.

Üüriäriga tegelemine tundub äärmiselt mõnusa lahendusena: ise ei pea sisuliselt lillegi liigutama, aga raha tiksub kontole. Jah, me oskame enamasti küll ette mõelda sellele, et aeg-ajalt tuleb korter üle vaadata, üht-teist võib-olla parandada ja nii edasi, kuid on üks aspekt, millele keegi ei mõtle: see on stress.

Anda oma elamine võõrale inimesele: see põhjustab oluliselt suuremat stressi kui inimesed sageli arvata oskavad. Mis siis, et lepingud mõlema poole õigused ja kohustused paika panevad - üürnik võib neile vilistada, ta ei pea hoolima sellest, mida ta oma allkirjaga kinnitanud on. 

34aastane Rele lõpetas korteri väljaüürimise paar aastat tagasi. «Me ei suutnud enam. See igakuine sissetulek oli abiks küll, aga närvikulu oli liiga suur. Meil vahetusid üürnikud tihti ja ühtegi korralikku paari ega peret me selle aja jooksul ei näinud. Iga kord tuli korteris midagi parandada, välja vahetada. Vahel vähem, vahel rohkem. Viimane üürnik jättis mulle päeva pealt välja kolides lihtsalt korteritäie igasugust ebamäärast kola: katkist mööblit, kilekotte ja muud taolist. Miks, ma ei tea. Siis otsustasingi, et enam ei üüri,» räägib ta. 

Rele sõnul elas ta kõik üürileandjaks oldud aastad pideva stressiga, sest mõtles, et mida üürnikud nüüd korraldavad või millal naabrid jälle helistavad, et midagi on jamasti.

Sarnase kogemusega on ka 50ndates eluaastates Sirje. «Meie üürisime oma sõprade lapse perele. Kahetsen väga. Siit-sealt hakkas kohe alguses tulema vihjeid, et asjad pole korras ja et me ei saa oma ilusa remondiga korterit kindlasti samas seisus olevana kätte, aga mõtlesin kogu aeg, et olge nüüd: ta on ju tuttav inimene. Aga pinge oli peal kogu aeg. Tagasi saimegi muidugi rikutud elamise, mida tuli kõvasti kõpitseda,» ütleb naine.

Nii Rele kui Sirje otsustasid, et parem on vastu võtta see ühekordne suurem tasu ja korterid maha müüa. Nad tunnistavad, et võib-olla mõtlevad nad ise liiga palju üle või tabas neid lihtsalt ebaõnn, aga nende hinnangul peaks igaüks enne üüriäriga tegelema asumist põhjalikult järele mõtlema, kas nad on hea stressitaluvusega inimesed.

Kas sina oled üüriäriga tegelenud? Millised on kogemused?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles