Liiga palju sekkuvad ja ülekaitsvad vanemad rikuvad lapse võimalused kasvada edukaks täiskasvanuks. Mida kodus ära teha, et seda ei juhtuks?
Teadmatuses vanemad rikuvad juba kodus lapse võimaluse kasvada edukaks inimeseks
2. november 2017, 22:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meile meeldib teha nalja niinimetatud lumehelbekeste põlvkonna üle, kuid me ei vaevu kuigi palju mõtlema sellele, kuidas sellised saamatud, kartlikud, arad ja tundlikud noored täiskasvanud üles on kasvanud. Põhjus peitub tegelikult üliagarates lapsevanemates, vahendab TreeHugger.
Vabama lapsekasvatuse pioneer Ameerikas, pereema Leonore Skenazy, on kirjutanud terve blogipostituse sellest, mis on hetkel valesti ja mida tuleks muuta.
Ameerikas pole enam harvad olukorrad, kus ülikooli ja seega ühiselamusse jõudnud noored helistavad politseisse, kui leiavad toast hiire. Või kui korrakaitsjate poole pöördutakse palvega lahendada toakaaslasega tekkinud eriarvamused. Need noored ootavad kiiduavaldusi kõige elementaarsemate toimingute eest ja heituvad, kui ovatsioone ei järgne.
Sellised täiskasvanud sirguvad lastest, kellel vanemad on kogu aeg silma peal hoidnud. Kes pole saanud katsetada ja avastada. Kellele on antud osalemisauhindu, sest kaotajana laps pettuks liialt.
Kuidas olukorda muuta? Lapsed tuleks vabaks lasta. Neid tuleb lubada naabruskonda mängima, nad peavad saama olla üksi kodus, neil peavad olema kohustused ja oma asjaajamised, aga kõige enam peab neil olema vaba mängu aega ja võimalust teha otsuseid, ka valesid, ning vigadest õppida.
Tänased noored täiskasvanud on harjunud, et probleemid lahendatakse nende eest ära, sest nende vanemad on seda alati teinud. Nad ei oskagi ise. Seda kõike tänu sellele, et terve nende lapsepõlve ja teismelisea on vanemad alati käepärast olnud: otsustanud, juhendanud ja aidanud. Sellele tuleb lõpp teha.
Laps peab teadma, et kodu on turvaline baas, kuhu pöörduda alati, kui midagi läheb valesti. Kuid väljaspool seda peab tal olema vabadust teha vigu ja neist õppida. Mängida omaealiste ja vanemate lastega ja seeläbi karastuda.
Nii et parim, mida vanem lapse heaks ära saab teha, on teda mitte kodus kinni hoida ja lakkamatult varjuna saata. Lapsed peavad saama iseseisvuda.