Kodule ei tohi piirdeaeda päris oma suva järgi valida

Piirdeaed peab sobima nii oma kodu kui ümbritsevate hoonetega. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi võiks arvata, et piirdeaia valikul on igal majaomanikul vabad käed, ei pea see päriselt paika: ideaalis tuleb arvestada omavalitsuse ja naabritega. Oluline mõtlemiskoht on ka materjali valik.

Inimesed arvavad tihti, et mis puudutab piirdeaeda, on igaühe enda otsustada, kas paigaldada puit- või metallaed, kui kõrge see on ja mis värvi. Ivo Miller Aiacentrumist ütleb aga, et päris nii see siiski ei ole: päris igasugust aeda ilma kohaliku omavalitsuse loata üldse püstitada ei tohigi.

«Korrektne on koostada projekt ja kooskõlastada see kohalikus omavalituses. Kohalikes omavalitsustes peaks olemas olema normid, millise kõrgusega ja millisest materjalist aeda võib ehitada,» selgitab ta. Sama kinnitab Alari Sander ettevõttest Piirdeaiad. Kui omavalitsus selliseid nõudeid paika pannud ei ole, tuleks tema sõnul aia materjalide ja kõrguse valikul siiski arvestada ümbruskonnas olevate piirdeaedade ja eramu arhitektuurse projektiga. «Puitaedade puhul kasutatakse tihti sama tooni puitu, mis on maja põhivärv või maja elemendi värv ja aiapostid ja väravaraamid värvitakse katusega samasse tooni,» selgitab ta.

Kuid arvestada tuleb ka sellega, mida mõtleb naaber. «Näiteks ei tohi ilma naabri nõusolekuta teha täiesti kinnist aeda, mis hakkab naabri aiamaad päikese eest varjama. Samuti ei tohi teha väga kõrget ja kinnist fassaadi ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta,» ütleb Kir Ivanov ettevõttest Tvora.

Eestlased austavad traditsioone

Väga levinud on Eestis läbi aegade olnud puidust piirdeaiad. Alari Sanderi sõnul on selleks tõenäoliselt väga lihtne põhjus: puitaia puhul on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus alustades piirdeaia värvist, aialippide kujust ja laudise paiknemisest. «Samuti annab puitaed rohkem privaatsust kui näiteks metallaed või võrkaed. Kruntidevahelised piirdeaiad ehitatakse enamuses võrkaia või paneelaia lahendust kasutades,» räägib ta.

Kir Ivanovi sõnul on eestlased valikute tegemisel väga praktilised, eelistatakse tooteid, mis ei nõua erilist hooldust ja on pikaealised. 

Kui aga soovitusi jagada, ütleb Ivo Miller, et heaks lahenduseks on ehk kergpaneelaiad: neid ei ole vaja värvida, pingutada ega muul moel hooldada. Siinkohal peaks Milleri sõnul teadma, et paksema, viie millimeetrise traadiga paneelid on küll pisut kallimad, kuid ka kvaliteetsemad kui õhemast traadist paneelid. Varem välistasid inimesed paneelaia ja eelistasid täiesti tavalist võrkaeda, sest hinnavahe oli märgatav, täna see Milleri sõnul enam nii märkimisväärne ei ole. Ka Sander kinnitab, et kõige odavam lahendus on võrk- või paneelaed, kõige hooldevabam aga korralikult töödeldud metallaed.

Vigu tehakse tihti teadmatusest

Vead tulevad Kir Ivanovi sõnul sisse seal, kus infopuudusest tehakse mitte väga mõistlikke valikuid: näiteks ostetakse kõrge hinnaga tavalisi puitaedu, kuigi sama raha eest saaks kätte juba oluliselt kestvama termotöödeldud puitaia, lippaia või puitkomposiitaia. «Tavalised puitaiad vajavad hooldust ja nende välimus halveneb teatud aja jooksul,» räägib ta. Termotöödeldud puitaiaga seda ohtu ei ole. Sama viga tehakse Ivanovi sõnul ka betoonaedadega, mis on tema hinnangul samuti Eestis üsna populaarsed. Betoonaia paigaldus on raske ja kallis protsess, selle asemel tasuks Ivanovi sõnul eelistada valmisplokke. Liiga palju kulutatakse Ivanovi hinnangul raha ka paigaldusele, aga tulemus ei ole tihti kulutatud summaga vastavuses. «Parem oleks kasutusele võtta targemad lahendused ja materjalid, raha investeerida mitte maas olevale betoonile, vaid just aiale, selle vastupidavusele ja välimusele,» sõnab ta.

Alari Sander on samuti nõus, et kas teadmatusest või kokkuhoiust valitakse materjalid, mis paari aastaga läbi on ja väljavahetamist vajavad. «Väga palju kohtab piirdeaedade ehitusel kuumtsinkimata väravate ja aiapostide kasutamist, mis mõne aasta pärast hakkavad roostetama, sest ainult kattevärv ei taga roostekindlust,» sõnab ta.

Tellimisel tuleb arvestada ooteajaga

Kir Ivanov räägib, et aia projekteerimise ja tellimisega on parim aeg tegeleda talvel: kas või juba sellepärast, et siis pole ettevõtetel nii palju tööd ja iga kliendi puhul on rohkem aega keskenduda koos parima lahenduse väljatöötamiseks. Paigalduseks on tema sõnul parim aeg veebruarist sügiseni, kui paigaldus on vaja teha koos betoneerimistöödega. Kui see on eelnevalt tehtud, võib aeda paigaldada tegelikult aastaringselt. Arvestada tuleb, et suur osa aedadest toodetakse kliendi mõõtude järgi ja see võtab aega kuni kaks kuud.

Sama kinnitab ka Ivo Miller. Ta lisab, et talv või varakevad on parim aeg tellimiseks ka seepärast, et hõreda töögraafiku tõttu on aiapaigaldajad nõus ka ehk natuke soodsamalt ehitama. Samas tõdeb ta, et see ei pruugi siiski alati paika pidada. «Kui maapind on külmunud ja paks lumi on maas, siis on ehituskulud oluliselt suuremad kui suvisel ajal,» selgitab ta. Kõige kulukam on aia tellimine ja paigaldus suvel ja sügise algul. «Hooaegadel on väga kiire ja kiirustamisest võib tulla ka apse sisse, sest ei ole aega iga kliendiga personaalselt tegeleda. Erakliendi jaoks on oluline, et temaga suheldakse ja tehakse aia ehitus võimalikult lihtsaks,» räägib Miller. Sellepärast soovitab ta isiklikumat lähenemist ootaval kliendil kindlasti silmas pidada, millal on aiaehitajatel võimalik neile rohkem aega pühendada.