Kas teadsid, kuidas laudpõrandad eriti hästi soojaks saab?
26. märts 2018, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi puit on jala all soe niisamagi, saab külmaks ajaks eriti mõnusa tulemuse, kui kasutada lahendust, mis esmapilgul puitpõranda alla sobivat ei tundu.
Lahendus paigaldada põrandaküte puupõranda alla on paljude jaoks väga võõras: oleme harjunud, et see kütteliik kuulub rohkem kivi- või plaaditud põrandate juurde. Tegelikult aga saab põrandakütte edukalt paigaldada ka iga tüüpi laudpõranda alla, küsimus on vaid selles, mida säärase küttega saavutada soovitakse.
Andres Meresmaa elektriküttelahendusi pakkuvast ettevõttest Ensto ütleb, et laudpõranda alla põrandakütte paigaldamisel tuleb kindlasti silmas pidada tõsiasja, et puit on suhteliselt halb soojusjuht. Teisalt aga ei tohi puitpõrandasse panna võimsamat kui kümme vatti meetri kohta küttekaablit ja arvestada tuleb, et harilikud, betoonpõrandate kütmiseks mõeldud kaablid puitpõrandate alla ei sobi. «Palju oleneb sellestki, kas ja kui palju on põrand altpoolt soojustatud. Puitpõranda all on hea lahendus pigem mugavusküte – see tähendab, et ruumi köetakse mingi muu meetodiga ning põrandaküte hoiab põranda mõnusalt soojana, » selgitab Meresmaa.
Jüri Puss ettevõttest Uponor sõnab, et läbi tuleb mõelda ka see, kas laudpõrand tähendab betoonpõrandale paigaldatud lauda või puittaladel kerget konstruktsiooni – sellest tulenevad mõned paigalduslikud erinevused, kuid mõlemal juhul saab põrandkütet kasutada. «Kindlasti peab arvestama sellega, et puidu puhul on tegemist naturaalse materjaliga, mida mõjutab märkimisväärselt õhuniiskus ja temperatuur. Naturaalse puidu korral ei tohiks puidu paksus palju üle 25 millimeetri ulatuda. Puit on üsna heade soojust isoleerivate omadustega ja seetõttu võib põranda pinna temperatuur näiteks traditsioonilise 34 millimeetrit paksu laua puhul ebapiisavaks jääda. Siis võib tekkida kiusatus küttevee temperatuuri tõsta, aga see ei mõju puidule eriti hästi: võib tekkida näiteks pragunemine, » räägib Puss. Tema sõnul on puidu puhul põrandale veel nii-öelda tervislikuks temperatuuriks 27 kraadi.
Suurt rolli mängib soojustus
Meresmaa ütleb, et hoolimata sellest, kas puidu all on kivipõrand või ei, jaotatakse kaabel mööda põrandat ühtlaste loogetena laiali. «Paigaldusvahe sõltub kaabli tüübist – mida väiksema meetrivõimsusega, seda tihedamalt ta pannakse. Üldjuhul on see ette antud tootja poolt, » ütleb ta.
Kui puitpõranda kaablid võivad jääda õhu kätte laudade või parketi alla, siis betoonpõranda kaalbid peavad kindlasti jääma betoonikihi sisse etteantud sügavusele, vastasel juhul põrandaküte korralikult ei toimi. Meresmaa räägib, et eraldi lahendused on olemas ka laminaadi ja parketi alla panemiseks: tegu on spetsiaalsete küttemattidega ja need näiteks betoonpõrandasse kindlasti ei sobi.
Kuidas otsustada, kas valada puitpõranda alla betoon või paigaldada põrandaküte lahtiselt laudade alla? Suures osas oleneb see punkt puhtalt inimese isiklikust eelistusest. Meresmaa sõnul on nii betoon- kui tavalise laudpõranda puhul põhilisim siiski korralik soojustamine, sest mida parem soojustus, seda väiksem on küttekulu. Kehvasti soojustatud põranda puhul on väga suur tõenäosus, et soe läheb põranda alt kaduma ja tuppa ei jõua sellest midagi.
Konti ei murra, aga riske jagub
Jüri Puss räägib, et midagi ülearu keerukat laudpõranda alla kütte paigaldamises ei ole. Laagidel laudpõrandate puhul ehk juhul, kui põranda alla pole valatud betooni, paigaldatakse laagidele hõre laudis ja selle peale soojusjaotusplaadid. Nende plaatide ülesanne on tekitada põrandakatte alla küttepind – see on tarvilik just eelpoolnimetatud põhjusel, et puitmaterjal ise on üsna halb soojusjuht. Nendesamade plaatide soontesse surutakse seejärel põrandaküttetoru ja sinna peale pannaksegi laudpõrand. «Õhukeste põrandakatete, näiteks plastiku või laminaadi puhul, tuleks katete alla paigaldada õhuke koormust jaotav plaat, näiteks OSB, puitlaastplaat või põranda kipsplaat, » räägib Puss. Kindlasti tuleb väga ettevaatlik olla kruvide paigaldamisel, sest nendega on oht kaablit vigastada.
Teise lahendusena võib kasutada kergpaigaldussüsteemi: esmalt paigaldatakse sile aluspõrand, sellele spetsiaalsed soomestatud plaadid, sinna peale soojusjaotusplaadid ja nende soontesse omakorda torud. Sinna peale põrandakate nii nagu ikka.
Kas hakkaja isetegija saab puitpõranda alla põrandakütte paigaldamisega spetsialisti abita hakkama? Puss ütleb, et mingi raketiteadus see ei ole, aga mõistlik on kasutada paigaldajate abi, sest vigade parandus on sageli väga keeruline ja kulukas.
Sama meelt on ka Andres Meresmaa. «Osav meistrimees saab kõigega hakkama, aga parem oleks, kui spetsialist kaabli maha paneks. Kogemustega ja pädev elektrik peab tegema ühendused. Kõige suurem oht on, et valitakse vale tüüpi kaabel, ostetakse kõige odavam, paigaldatakse see valesti ja reguleeritakse kütte temperatuur liiga kõrgeks, mille tagajärjel hakkab põrand lõhki minema, » loetleb ta võimalikke eksimusi.