/nginx/o/2017/10/05/7173537t1h6b64.jpg)
Päästeamet alustab 6. oktoobrist külmade eelse perioodi kodukülastustega, et nõustada inimesi Ida- ning Lääne-Virumaal tuleohutuse teemal nende enda elupaigas. Kodunõustamisi viivad läbi riiklikud ja vabatahtlikud päästjad.
Päästeamet hakkab homsest inimeste kodudes käima
5. oktoober 2017, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjate tähelepanu fookuses on seekord korter- ning eramajad küttekolletega. Küttekolded ja korstnad peavad loomulikult olema korras, et õnnetust ei juhtuks. Seaduse järgi peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme puhastama korra aastas kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.
«Samas päästjad ei lähe kontrollima ega trahvima, vaid inimesi nõustama – sageli ei märka inimene ise, mis võib nende kodus põhjustada tuleohtu,» - ütleb Ida Päästekeskuse ennetusbüroo nõunik Liina Järvi. «Kutsume üles kõiki, kes soovivad vestelda tuleohutuse teemal, registreeruma päästelala infotelefonil 1524! Info saadetakse edasi päästjatele, kes lepivad nõustamisaja elanikuga kokku,» lisas Järvi.
Korstnasse või kaminasse päästjad vaatama ei hakka, küll aga pööravad tähelepanu sellele, kas pliidi-ja ahjusuu esine on kaetud tuleohutu materjaliga ja kui kaugele on ladustatud põlevmaterjal küttekolde ümbruses. Lisaks vesteldakse ka suitsuanduri hooldamise teemal.
Igaühel on võimalik kutsuda oma koju päästetöötaja, helistades päästeala infotelefonile 1524. Nõustamist viivad läbi lähima päästekomando päästjad ja vabatahtlikud päästjad, kes esitavad kodukülastuse läbiviimisel isikut tõendava töötõendi ning saabuvad kodukülastust läbi viima päästja riietuses ja tehnikaga. Dokumentide ehtsust saab kontrollida helistades telefonile 1524.
Kodunõustamised kestavad oktoobrikuu lõpuni.
Päästeameti soovitused
- Kasutuses oleva ahi, pliit ja korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud!
- Ära põleta küttekoldes plastikut, kilet, tekstiili ega liimi, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati!
- Jälgida kütteseadmeid külmal ajal tavapärasest hoolsamalt!
- Märka naabrit! Aidake oma eakatel sugulastel ja naabritel kontrollida üle küttekolded. Võimalusel võiksid naabrid ühel ajal kutsuda korstnapühkija, kes kontrollib ning puhastab küttekoldeid mõlemas kodus korraga. Nii tuleb odavam ja annab kindlustunde, et ka naabritel on küttekolded korras. Maja ohutus sõltub kõikidest elanikest!