Pere unistuste kodust sai täielik õudusunenägu

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: VidaPress

Pärast pikki koduotsinguid soetas pere endale maja, mis tundus unistuste täitumisena. Paraku osutus reaalsus hoopis teistsuguseks ja tänaseks päevaks on nad majast ilma.

2009. aastal oli ameeriklasel Deborah Rumbergeril lõpuks piisavalt raha, et oma väikesele perele - endale ja oma kahele tütrele - osta tilluke maja korralikus piirkonnas, vahendab Good Housekeeping

Ta oli oma saavutuse üle õnnelik ja oma koju koliti üürikorterist esimesel võimalusel. Probleemid algasid aga juba esimesel ööl. "Panin lapsed voodisse ja heitsin ka ise magama. Aga und ei tulnud. Selle asemel hakkas mul kohtavalt halb. Raske oli hingata ja ennast liigutadagi," meenutab ta. Naine mõistis, et majaga on midagi väga valesti ja üritas juba järgmisel päeval tehingust taganeda. Kuid keegi ei võtnud teda tõsiselt, isegi pank väitis, et tõenäoliselt on tegu kolimisjärgse stressiga ja võtku naine rahulikult. 

Tasapisi jäid haigeks ka naise tütred. Mitmed korrad haigla erakorralise meditsiini vastuvõtus käinuna otsustas Deborah, et asja ei saa nii jätta. Ta hakkas uuesti peale käima kõigile tehinguga seotud osapooltele ning jõudis lõpuks maja ühe ammuse omanikuni. Too teatas naisele kohe, et juba 20 aastat tagasi olid majas lõhkenud veetorud ja hoone täielikult üle ujutanud, ning soovitas otsida jälgi hallitusest.

Unistuste koduks saama pidanud maja. FOTO:
Unistuste koduks saama pidanud maja. FOTO: Foto: Deborah Rumberger

Õnneliku lõputa lugu

Deborah asuski hallitust otsima: ta võttis kodus alustuseks lahti vannitoa põrandakatte ja leidis sealt tohutus koguses hallitust. Esialgu oli naise rõõm piiritu: selgus, et tema tervisehädad polnudki ettekujutuse vili, neile oli reaalne põhjus, mürgine hallitus. Kuid tasapisi selgus, et hallitab kogu maja: põrandaalune, seintetagused, laed. 

Algas aeganõudev tõrjetöö, mida naine tegi raha kokkuhoiu huvides ise. Selle töö ajaks kolis ta lastega aeda telki, kuid tööd osutusid plaanitust mahukamaks. Külm aeg tuli peale ja tuli leida üürikorter. Sinna on naine oma kahe tütrega aga jäänudki. Tõrjetööd osutusid üksikule naisele liiga ülejõukäivaks ja ta loobus sellest.

Tasapisi õnnestus tal pangale selgeks teha, et teda on kinnisvaratehinguga petetud, ja vähemasti peaaegu kogu raha tagasi saada. Pisut ta siiski kaotas, kuid peab seda koolirahaks. Juhtunust on möödas hea mitu aastat, kuid uut kodu pole naine ostma kippunud. Esiteks oli hind, mis ta maja eest maksis, piirkonda arvestades uskumatult soodne ning arvestades rahalist kaotust pole tal enam lootustki midagi samaväärset leida. Kahtlastesse linnaosadesse naine aga kinnisvaraomanikuks saamise nimel kolida ei taha.

"Maja õnnestus mul maha müüa, uute omanike ees olin puuduste osas täiesti aus. Nad lõpetasid tõrje ja tegid hoonest kolme korteriga üürimaja. Kogetut võtan kui õppetundi. Kahetsen, et ei kuulanud oma vanemat tütart, kes ütles algusest peale, et tal pole selles koha suhtes head tunnet, aga eks seegi ole nüüd tagantjärele tarkus," nendib naine. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles