Mis oleks, kui koliks... Väike-Maarjasse?
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
30. september 2017, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pandivere kõrgustiku võlvi keskele jäävas Väike-Maarjas on väidetavalt ühed Eesti viljakaimad põllumaad ja metsad. Kui viljakas on aga sealne elu- ja kultuuriruum?
Miks Väike-Maarja?
Väike-Maarjal, selle paljude poolt veel avastamata alevikul Lääne-Virumaal, on tegelikult nii mõndagi pakkuda. Metsadest, põllumaadest ja soodest ümbritsetud Väike-Maarja valla keskus paistab silma oma rahuliku elutempo ja omalaadse kultuuriruumi poolest.
1. jaanuari 2017. aasta seisuga on valla elanike arvuks loetud 4487, mis teeb 9,81 inimest ruutkilomeetri kohta. Igati sobilik elupaik inimesele, kes ei soovib veidi enam privaatsust ning ümbritsevat rohelust nautida.
Mis räägib Väike-Maarja kahjuks?
Väikekohale omaselt võib elu Väike-Maarjas ajapikku üksluiseks muutuda ning kuna maakonna keskus Rakvere on võrdlemisi lähedal, suundutakse teinekord hoopis sinna. Meelelahutusvõimalusi küll on, ent ka need on piiratud ning suuremate osturetkede puhul tuleb taaskord sammud Rakvere poole seada. Töövõimalusi Väike-Maarjas jagub, ent päris spetsiifilist erialatööd paraku igaüks teha ei saa.
Väike-Maarjas asub ka loomsete jäätmete käitlemise tehas, mille töötegevuse käigus eraldub keskkonda ebameeldivat lõhna, mis võib omakorda inimeste elukvaliteeti mõjutada.
Kui kallis?
Elu Väike-Maarjas on kindlasti taskukohasem kui mõnes Eesti suurlinnas. Paraku ei ole sealne kinnisvaraturg kuigi elujõuline - üürikorterid liiguvad ilmselt käest kätte, kuna kinnisvaraportaalides ühtegi üürikuulutust silmata ei ole. Võrdlemisi kesine on ka korterite müük. Sellest hoolimata on ruutmeetri hind soodne - neljatoalise korteri võid kätte saada juba pea 12 000 euro eest. Kõige kallima kinnisvara objekti hinnaks on aga 37 000, mis on mõne suurlinna pakkumisega võrreldes lausa taskuraha.
Koolid?
Väike-Maarjas on olemas esinduslik muusikakool, Väike-Maarja Gümnaasium aga ka Väike-Maarja lasteaed. Kutsekoolina on sealkandis tegev Väike-Maarja Õppekeskus ning rakenduskõrgharidust pakub tunnustatud Sisekaitseakadeemia Päästekolledži päästekool.
Aga töö?
Kui tavaliselt valitseb sellistes väikekohtades võrdlemisi suur töö- kui ka tööjõupuudus, siis Väike-Maarjas on tööturg üsnagi lai. Valla ettevõtjate peamisteks tegevusaladeks on taime- ja loomakasvatus, kaubavedu, ehitus, saematerjali tootmine, masinate ja seadmete remont, kaubandus ja teenindus. Väike-Maarja vald pakub sealkandis ettevõtlusega alustajatele ka ettevõtlustoetust, mis ühe taotleja kohta on kuni 2000 eurot.
Mida vabal ajal teha?
Väike-Maarja on esirinnas oma seltsiliikumiste ja -tegevuste poolest. Sealses Seltsimajas saavad kokku mitmed tantsu- ja laulugrupid ning korraldatakse ka rohkelt huvitegevusringe. Erakordselt kõrges hinnas on Väike-Maarjas aga sport, on ju ühed meie tuntumad sportlasedki sealt pärit. Kuigi Väike-Maarjas puudub konkreetne kinomaja, ei jää ka kõige suurematel filmisõpradel uuemad filmid nägemata. Riiklikuks kultuurimälestiseks tunnustatud seltsimaja seisab nii kinomaja kui ka n-ö külarahva kokkusaamiskoha eest.
Esmakülastajale on kindlasti omaette avastuskohaks Väike-Maarja muuseum. Paigamuuseumina on see terve kogukonna identiteedi kandjaks ning omakultuuri hoidjaks. Muuseumipoes on aga saadaval Pandivere piirkonnas tegutsevate meistrite valmistatud meeneid ja käsitööd. Samuti leiad sealt Pandivere piirkonnaga seotud paikade trükiseid.
Avastamist väärib kindlasti ka Väike-Maarja kirik koos oma kirikuaiaga. Omaette ajalugu ja avastusrõõmu on neil mõlemal pakkuda.
Kuhu sööma minna?
Väike-Maarja keskuses asuv söögikoht nimega Georgi Söögituba teavad kõik sealsed elanikud. Maadluskuulsuse Georg Lurichi järgi oma nime saanud toitlustusasutus pakub koduseid toite taskukohaste hindadega. Arhailise ilmega söögikoht mahutab ühtekokku ligi 150 inimest.
Kui aga Väike-Maarjast kaks kilomeetrit Tartu poole liikuda, leiad eest Helini Köögi nimelise bistroo, kus on samuti mõnus ja soodne keha kinnitada. Hoiatuseks olgu öeldud, et tuppa mahub 16 külastajat, nii et suguvõsa kokkutulekut seal planeerida ei maksa.
Midagi veel?
- Väike-Maarja on arhitekt Alar Kotli sünni- ja lapsepõlvekodu, lisaks on Väike-Maarjas sündinud elukutseline maadleja Georg Lurich ning esimene eestlasest sumomaadleja Kaido Höövelson.
- Väike-Maarja kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv ning Jakob Tamm.
- Väike-Maarjas sadas 1996. aastal ajavahemikul 29.–31. oktoober 57 tundi järjest. See on kehtiv vihmakestusrekord Eestis.