Kui unistustel pole reaalsusega kuigi palju pistmist, võib igapäevaelu ihaldatud elupaigas osutuda ettekujutatust väga teistsuguseks, vahel suisa kibedat pettumust valmistavalt.
Unistuste koduni jõudmine lõppes karmi kriisiga
17. juuli 2017, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaalt pärit Masha Rumer unistas plikapõlvest peale elust New Yorgis. Linnast nähtud arvukate filmide põhjal oli tal kujunenud väga konkreetne, kuigi mitte liiga täpne ettekujutus sellest, millist glamuurset ja suurejoonelist elu kõik seal elavad, vahendab This Insider.
Kui Mashal aastaid hiljem lõpuks tõesti avanes võimalus end Manhattanil sisse seada, ei kulgenud kõik just mitte nii väga glamuurselt: tema esimeseks koduks oli tilluke tuba ühiskorterist. Toa seinad võõpas Masha julgelt veripunaseks - alles aastaid hiljem sai ta teada, et punast interjööri põhivärviks ei soovitata, sest see muudab inimese närviliseks, ärevaks ega lase välja puhata.
Kui elamine sisse seatud, asus Masha innukalt otsima filmidest nähtud New Yorki - seda, kus rikkad ja ilusad inimesed kulgevad, napsuklaas käes, stiilselt peolt peole. Ta tegi kõike: hakkas taimetoitlaseks, harrastas joogat, võttis ette tohutult pimekohtinguid. Seda kõike lootuses sisse sulanduda ja elada sellist elu nagu filmides nähtud.
"Aga loodetud edu ei tulnud. Linn jäi minu ees kuidagi suletuks. Samas ei kavatsenud ma alla anda. Otsustasin olla veel rohkem taimetoitlane, mediteerida veel rohkem, käia veel rohkem pimekohtingutel. Et ainult leida see linn, millest nii ammu unistanud olin," kirjutab ta.
Kuid midagi ei juhtunud. "Väljakolimise eel värvisin oma kodu seinad lõpuks valgeks. Iga pintslitõmbega tundsin, kuidas elu üha rohkem paika loksus ja väikesed asjad rõõmu pakkuma hakkasid. Ma nautisin puuviljamüüja hõikeid tänavanurgal, bussilt maha astuvate koolinoorte kilkeid, kõike! Kogu seda New Yorki, mida ma palavikuliselt midagi, kedagi ja ühtlasi oma kohta otsides kordagi nautida polnud osanud," räägib Masha.
Tol hetkel soovis Masha kogu hingest, et tal oleks veel üks võimalus, et ta saaks otsast alata ja elada oma New Yorgi perioodi täiesti teistmoodi. "Kuid midagi polnud teha, uus üürnik oli kohe kohale jõudmas ja mul jäi üle soovida vaid seda, et temal minust oluliselt paremini läheks," ütleb Masha.
Nii jäigi Mashal oma unistuste linnas unistuste kombel elamata, sest ta püüdis nii väga iga hinna eest jääda selle ettekujutuse juurde, mis tal New Yorgist tekkinud oli selle asemel, et lasta linnal end juhtida. Suures unistuste täitmise tuhinas jäi tal kasutamata võimalus, mille elu talle pakkunud oli, sest ta lihtsalt ei teadnud, kuidas seda teha.
Peataolekuga kaasnenud identiteedikriis oli karm, kuid pani Masha edaspidi ettesattunud võimalusi rohkem hindama.