Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tšiili tänavakunstniku soov Eestile 100. aastapäevaks: rohkem legaalset tänavakunsti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eestis tegutsev Tšiili tänavakunstnik Izak One oma pildi taustal. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Vana-Kalamaja tänava kortermaja hakkab kaunistama hiiglaslik seinamaaling, mis kujutab Eesti mütoloogiast pärit sümboleid.

Vana-Kalamaja tänaval otse Kalma sauna vastas valmib hiiglaslik seinamaaling, mis hakkab kaunistama Vana-Kalamaja 16 kortermaja. Pildi autor on Tšiili kunstnik Izak One, kes tegutseb Eestis juba neli aastat.

Pildil on pikkade heledate juustega naine rohelises klieidis, hoidmas maagilise välimusega sinist õit. Naise ümber on pikad puud ja talle on seltsiks põder. Kunstnik ütles, et põdra joonistas ta selle looma müstilisuse ja võimsuse pärast. Kuna looduses põdra nägemine on paljude inimeste jaoks väga eriline kogemus, siis selletõttu ümbritseb looma tema jaoks salapära. Izak One ütles, et ta ei ole põtra ise veel vabas looduses näinud.

Izak One´i seinamaaling "Metsik ja sõnajalaõis" | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kunstnik sai inspiratsiooni kahest eesti mütoloogias olevast sümbolist - Metsik ja müüt sõnajalaõiest. Metsik on eesti folklooris metsahaldjas, kes ilmutab ennast inimestele noore naise kujul. Metsolend käib alati paljajalu, isegi paksus lumes ja tema välimus harmoniseerub ümbritseva loodusega. Metsik on metsa hoidja ja kaitsja, kes teab laanest, soost, loomast ja linnust iga väiksematki pisiasja ning ilmselt teab ta ka, kust sõnajala õit leida.

Need sümbolid ei ole pildil aga mitte ainult kunstniku suurest huvist eesti müütide vastu, vaid pilt on osa suuremast ettevõtmisest, kus osales 60 kunstnikku ja kaunite piltidega kaeti 5000 ruutmeetrit seinapinda üle terve Eesti.

Eesti ja Mehhiko koostöös 14-22. juunini korraldatud tänavakunsti festivali eesmärk oli kinkida Eesti vabariigile 100. aastapäeva puhul seinamaalinguid, mis kasutasid ja näitasid Eestile olulisi sümboleid ja lugusid. Huvitav oli veel see, et kunstnikud olid pärit nii eestist kui ka Mehhikost, Uus-Meremaalt ja Hispaaniast. Enamik neist aga kasutasid töös eesti mütoloogiast ja kultuurist pärinevat ainest.

Tšiilist pärit ja neli aastat Eestis elanud kunstnik plaanib siia jääda kauemaks. Talle meeldib Eesti riigina, kuid tunnistab, et seinakunstnikule ei ole meie ilm just kõige armulisem. Ka Vana-Kalamaja tänaval tehtud töö tegemise ajal pidi ta vihma ja tugeva tuule tõttu töö katkestama ning ütles, et tuulise ilmaga oli kõrgel tõstukiga kõikumine üsna ohtlik. Vaadates, kuidas kunstnik üleval oskuslikult tõstukit juhtis, tekkis juba maa peal väike kõrgusehirm. Izak One ütles ise, et on tõstukiga harjunud ja tunneb ennast sellega töötades mugavalt, kuid selle konkreetse töö juures tundis ka tema pisut kõhedust. Paar meetrit seinast oli ehitusplats, kus laiutas suur vundamendi auk. Seetõttu tundus maapind veel kaugemal olevat.

Kunstniku sõnul on see tema suurim töö, mis ta siiani Eestis on teinud. Küll aga on ta teinud umbes sama suure pildi Tšiilis. 1998. aastal tänavakunstiga alustanud mees ütleb, et teenib juba kümme aastat elatist tänavakunstist. Ka siin Eestis on ta täiskohaga tänavakunstnik.

Siiski arvab Izak One, et võrreldes teiste Euroopa riikidega vaadatakse Eestis tänavakunsti peale ikka veel natuke viltu. Linnalt lubade saamine on üsna keeruline ning festivali korraldajad nägid kõvasti vaeva, et soovitud seinapindu saada. «Ma usun, et muutusprotsess on käivitunud ja sellised transformatsioonid võtavad rohkem aega. Kuid näeme linnakodanike ja seinaomanike tagasisidest rõõmu ja tänu,» ütles Mextonia Eesti poolne peakorraldaja Sigre Tompel peale festivali lõppu.

Izak One arvab, et liigne piiramine suurendab vandalismi, sest keelatud vili on magus. Olles aga tänavakunsti suhtes avameelsem, saaks linn ja kogukond kasu ka vandalismi vähenemisest. Üleüldiselt usub ta, et tänavakunstnike elu muutuks lihtsamaks, kui oleks rohkem võimalusi ennast rakendada ilma muretsemata politsei või töö ülevärvimise pärast.

Kunstniku sõnul majaelanikele pilt meeldib ja nad on seda talle ka ilusates sõnades väljendanud. Samuti arvab ta, et igavatele kortermajadele tulebki värvi lisamine kasuks. Sellised maalingud uuendavad ka terve linna nägu ning lisavad igapäeva keskkonda kultuuri, mida igaüks saab kohe nautida.

Seinamaaling Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Vana-Kalamaja 16 maja küljel oleva töö juures on Izak One töötanud 10 päeva ja töö peaks valmima nädalavahetusel.

Vaata kaardilt ka teisi Mextonia festivalil tehtud töid.

Tagasi üles