Kümme aastat pärast kinnisvarabuumi: kas oleme jõudnud järgmiseni? (3)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ehitustegevus on sama hoogne kui kümme aastat tagasi, on ekspertide hinnangul buum veel kaugel.
Kuigi ehitustegevus on sama hoogne kui kümme aastat tagasi, on ekspertide hinnangul buum veel kaugel. Foto: Georg Kõrre

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud. Seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam, kuigi ülekuumenemisest on turg veel kaugel.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et kümme aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 ruutmeetri suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem, 63 ruutmeetrit. Tartus on vastav võrdlus 34 ruutmeetrit tänase 77 ruutmeetri vastu. 

«Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,» rääkis Sooman. Tema sõnul mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisada arvutuskäiku ka inflatsiooni. «Kuid see mõju ei ole ülearu suur,» märkis ta. 

Soomani sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. «Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,» märkis ta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles