Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Otepääle?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Otepää linn | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Seda on kuulnud kõik, et Otepää on spordisõprade jaoks justkui paradiisilinn. Mille poolest on see linn aga nii eriline, et sinna kolivad ka inimesed, kes aktiivset eluviisi ei harrasta?

Miks Otepää?

Varem Nuustakuks kutsutud Otepää on tõeline spordilinn. Kui suurlinnades kohtab tänavapildis pigem kontorirõivastes ja teksades inimesi, siis Otepääl on pigem normaalne, kui poes tuleb vastu jooksutossudes ja spordiriietes inimene.

Traditsiooniliselt kolivad spordisõbrad Otepääle just heade võimaluste pärast - näiteks asuvad seal suurepäraste võimalustega uhked spordikeskused ja võimas talispordikeskus. Kui teistes linnades pead tänaval sporti tehes olema eriti ettevaatlik ja hoidma autoteedest pigem kaarega eemale, siis Otepääl võid olla kindel, et kõik inimesed, sealhulgas ka autojuhid, arvestavad sinuga.

Otepää pole aga idülliline vaid sportlastele - seal leiab endale perfektse kodu inimene, kes armastab rahu, vaikust ja eriti kaunist loodust. Kas näiteks teadsid, et Otepää looduspark on Eesti suurim maastikukaitseala ja seal paiknevat Pühajärve peetakse üheks Eesti kaunimaks järveks?

Fotol kurikuulus Tehvandi tõus, suusarada | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Mis räägib Otepää kahjuks?

Sisuliselt on Otepääl kaks hooaega: suvi ja talv. Nende ajal on linn rahvast täis ja toimub palju üritusi. Kui saabub aga kevad või sügis, võib juba õhtul kella seitsme paiku linna nii läbi jalutada, et ühtegi inimest vastu ei tule. See võib rahu armastava inimese jaoks tunduda küll sobilik, kuid tekitab probleeme noorte seas, kes sel ajal piisavalt tegevust ei leia. Kohalike noorte sõnul peavad nad melu leidmiseks seetõttu tihti Tartusse sõitma.

Nagu väikelinnadele ikka kohane, võib Otepääl tulla probleeme ka sobiliku töö leidmisega - paljud kohalikud sõidavad igapäevaselt tööle suurematesse linnadesse.

Kui kallis?

Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab Otepääl umbes 33 000–55 000 eurot. Üürikortereid aga hetkel Otepääl ei pakutagi. Keskmine renoveeritud elumaja (4–5 tuba) maksab Otepääl aga umbes 100 000 eurot.

Müügis olev elumaja Otepääl | FOTO: www.kv.ee

Koolid?

Läbi aegade, on Otepää elanikud end tutvustanud hariduslembesena - esimene rahvakool alustas seal tegevust lausa aastal 1686.

Hetkel asub seal Otepää Gümnaasium, Pühajärve Põhikool ja erakool spordisõpradele: Audentese Spordigümnaasiumi Otepää Filiaal.

Lisaks leidub Otepääl ka muusikakool, kus saab soovi korral õppida pea kõiki pille.

Otepää Gümnaasium | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Aga töö?

Lisaks sellele, et oma igapäevast tööd teevad seal paljud professionaalsed sportlased, jagub seal palju tööd ka näiteks turismivaldkonnas ja kohalikus vineeritehases.

Kui soovid aga midagi ebatavalisemat, on Otepääl võimalus töötada ka lumetootjana ja mitte ainult talvel. Nimelt toodetakse Tehvandi spordikeskuses iga aasta nii suures koguses tehislikku lund, et seda oleks võimalik hoida isegi üle suve.

Hetkel on aga Otepääl vabu töökohti näiteks spordikeskuses, kohvikutes ja poodides. Lisaks tekib suvel ja talvel Otepääl palju hooajalisi töökohti, ka noortele.

Mida vabal ajal teha?

Otepää on sageli suurürituste võõrustamise paik. Näiteks toimub seal iga kahe aasta tagant suusatamise maailmakarika etapp ja sel talvel tuleb esmakordselt maailmakarika etapp ka kahevõistluses. Kes võistluste vaatamisest aga huvitatud pole, saavad uhketel suusaradadel või lumelaua mägedel ise sporti harrastada.

Rahvasport Tehvandi staadionil | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kuigi tegemist on Eesti talvepealinnaga, ei tähenda, et Otepääl ka suviti midagi ei toimuks. Lisaks rohketele üritustele ja spordivõistlustele, saab mõnusalt aega veeta näiteks Pühajärve rannas võrku mängides või Kääriku tornist vettehüppeid tehes. Linna ümbruses leidub ka rohkelt lõkke- ja telkimisplatse, kus koos sõpradega, ja miks mitte ka üksi, puhkamas käia.

Ilmselt on kõik kuulnud ka Otepää seikluspargist, mis on üks parimatest Eesti seiklusparkidest, kus saab teha pikki laskumisi üle kaunite orgude.

Kellele meeldib aga pidutseda, ei pea kurvastama - Otepääl asub ka legendaarne klubi Comeback, millel on juba üle kahekümne tegutsemisaasta.

Pühajärve kaldal toimunud üritus / Foto: Ardi Truija | FOTO: /

Kus süüa?

Kui kohalikelt küsida, kus nemad kõige meelsamini oma kodulinnas einestavad, tuleb paljudel esimesena pähe Ugandi Resto. Tänu mitmekesisele menüüle, ei jää seal nälga keegi: seal leidub nii suppe, salateid, burgereid, pitsasid kui praade.

Kes tahab aga võtta eriti vabalt ja mängida toidu kõrvale ka piljardit või noolemängu, peaks külastama Pühajärve pubi. Elava kaminatule ja avatud grilliköögiga pubi teleekraanilt näidatakse sageli ka suuri spordisündmusi.

Kui soovid aga nautida kunsti ja fotonäitusi, sobib sulle Kohvik Lumi. Vapustava restoranikogemuse jaoks tasub aga minna GMP Pühajärve Restorani - nimelt on seda korduvalt valitud ka  Eesti parimate restoranide hulka.

Midagi veel?

  • Otepääl toimub igal suvel Eesti rajum ja suurim jaanipäevapidu - Pühajärve Jaanituli
  • Suviti viibivad paljud välisriigid Otepääl treeninglaagris - siis on terve linn ja linnaümbrus välismaiseid sportlasi täis
  • Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast. Võrdluseks, et Lääne-Eestis ületab maapinna kõrgus harva paarikümmet meetrit.
Tagasi üles