Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koduomanike jõukus kasvab, kus on kinnisvarakriis?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uusarendus | FOTO: Scanpix/Postimees/Jaanus Lensment

Kuigi aprillikuus toimus kinnisvaraturul natuke ärevaks tegevaid muudatusi, on ehmatus möödas, rütm taastunud ja koduomanike jõukus kasvab. Aga kas kõige selle tagant paistavad ikkagi kinnisvarakriisi pikad kõrvad?

Tallinna korteritehingute arv on aprillikuise kuueprotsendilise aastase languse järel maikuuks samas suurusjärgus tõusuks pöördunud. See näitab, et kuu aja tagune hetkeline ehmatus oli asjata. Tõusust ei ole saanud langust. Omaette küsimus on, kas see on pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast positiivne või negatiivne.

Korteritehingute arv on lähiminevikus olnud tugevas tõusus. Selle taga seisavad nii koduostjad, keda on rõõmustanud kerkivad sissetulekud, kui üüriinvestorid, kes soovivad ära kasutada soodsat intressimäära ja mõistlikke laenutingimusi.

See omakorda on aga korteritehingute hinnad üles surunud. Maikuine Tallinna tehingute keskmine hind oli maa-ameti esialgsete andmete kohaselt 1666 eurot ruutmeetri kohta ehk eelmise aasta vastavast näitajast kuus protsenti kõrgem. Märgavata hinnatõusu juures tuleb siiski arvestada, et tehingute keskmist hinda tõstab omajagu ka see, et rohkem on tulnud uute objektidega tehtavaid tehinguid. Kinnisvara väärtuse tõusuks võib hinnata pigem neli kuni viis protsenti.

See näitaja jääb aga alla sissetulekute kasvule. Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2017 esimeses kvartalis 1153 eurot ehk eelmisest aastast 5,7 protsenti enam. Korterite hinnatõusust kiirem sissetulekute kasv tähendab omakorda ostujõu suurenemist. See on tegur, mis peaks omakorda tehingute arvu kasvu soosima.

Tehingute arvu kasv, kerkivad hinnad ja korterite pakkumiste vähenemine võiksid iseenesest pidurduda üüriinvestorite huvi. Kerkinud kinnisvarahinnad muudavad investeeringult prognoositavat tootlust väiksemaks, see võiks sundida rahaomanikke otsima kinnisvara kõrval teisi investeerimisvõimalusi.

Samuti kummitavad meedias kriisijutud, mis kõnelevad väga kõrgetest kinnisvarahindadest ja just uute korterite suurest ülepakkumisest, mis kohe-kohe hinnad alla toob. Enamasti žongleerivad sellised kriisikuulutajad kätte sattunud juhuslike üksikute faktidega ja eiravad tervikpilti.

Praeguse tugeva nõudluse, tõusvate palkade, madala tööpuuduse ja soodsate laenutingimuste juures on riigisisestest teguritest tulenevat langust kinnisvaraturul raske ette näha.

Tagasi üles