ETTEVAATUST: inimesed ajavad karulaugu segi mürgiste piibelehe- ja sügislille lehtedega
Lisatud võrdlev pilt karulaugu-, piibelehe- ja sügislille lehtedest!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vasakult: piibeleht, karulauk ja sügislill.

FOTO: Georg Kõrre

Karulaugu hooaeg on täies hoos – enne C-vitamiinirikkast maitse- ja ravimtaimest toidu valmistamist tuleks aga veenduda, et metsaveerelt ei ole eksikombel korjatud hoopis mõnda mürgist taime.

Tallinna Botaanikaaia metoodiku Krista Kauri sõnul on karulauku segi aetud nii maikellukese kui sügislillega. «Õnnetuseks on nende taimede lehed küllaltki sarnased,» selgitas ta.

Taimeteadlase hinnangul on kõige lihtsam eristada karulauku maikellukesest ja sügislillest lõhna järgi. Karulaugul on küüslauku meenutav lõhn, kuid sügislillel ja piibelehel laugulistele iseloomulikku lõhna ei ole. «Kahtluse korral võib lehte pisut muljuda, et lõhn paremini esile tuleks,» õpetas Kaur. Karulauku saab eristada ka tiivulise leherootsu abil, mis on lehelaba pikkune või pikem.

Metoodiku sõnul on taimede tundmaõppimine väga tähtis, juhul, kui soovitakse toidutaimi korjata loodusest. Nii sügislill kui ka maikelluke, kellega karulauku on segi aetud, on surmavalt mürgised taimed.

«Üleeelmisel kevadel viibis lastehaiglas tütarlaps, kes oli enda arvates korjanud toiduks karulauku. Taime söömisele järgenud kaebused andsid alust arvata, et karulauk oli segi aetud hariliku piibelehega,» tõi Kaur näite mürgistusjuhtumist.

Õhtuleht kirjutas eile, kuidas neile teadaolevalt suri hiljuti haiglas inimene, kes ajas karulaugu sassi sügislillega. Eesti Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul ei ole nendeni informatsiooni selle kohta jõudnud, kuid terviseameti mürgistusinfoliinile helistavad inimesed üsna sageli taimede valesti tarvitamise pärast – sealhulgas ka karulaugu segi ajamise pärast mõne mürgise taimega.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Aet Variksoo sõnul on alates selle aasta märtsist helistatud mürgistusinfoliinile kokku 466 korda. Eelmisel aastal oli samas ajavahemikus kõnesid 621 ja 2015. aastal 535.

«Kõik kõned ei ole mürgistusjuhtumid, mõnedel juhtudel küsitakse infoliinilt nõu ka mittemürgiste ainete või taimede kohta ning sageli teeb üks helistaja mitu kõnet,» selgitas Variksoo.

Mürgistusteabekeskuse konsultandi sõnul helistatakse neile enamasti taimede-, vitamiinide- ja eeterlike õlide valesti tarvitamise korral (palju on juhtumeid, kus lapsed on saanud kätte vitamiinipurgi ning selle tühjaks söönud). Sageli esineb ka kodukeemia mürgistusjuhtumeid ja ravimite valesti tarvitamist.

Tallinna Botaanikaaia metoodiku Krista Kauri sõnul on ette tulnud õnnetusi ka mürkputkega. «Mürkputk on surmavalt mürgine nii värskelt kui ka kuivatatult. Taime ohtlikkust suurendab ka see, et mürkputke risoom ei ole ebameeldiva maitsega, vaid meenutab pisut pastinaaki või sellerit.» Taimeteadlase sõnul võib täiskasvanud inimese jaoks olla surmav juba 2-3 grammi värsket mürkputke risoomi. «Mürkputk on Eesti looduses tavaline taim veekogude kallastel, kraavides ja muudel vesistel aladel. Lastelaagrites ja mujal välitingimustes viibijatele tuleks õpetada mürkputke ja ka teisi ohtlikult mürgiseid taimi looduses ära tundma ning teavitada inimesi nende taimede ohtlikkusest,» rõhutas Kaur.

Pildil on karulauk koos juurtega

FOTO: Georg Kõrre

KARULAUK: Kuulub lauguliste sugukonda. Peale selle, et karulauku kasvatatakse kultuurtaimena aedades, kasvab karulauk ka metsas, parkides. Noortaimel üks leht, õitsval või matuursel taimel kaks kuni kolm lehte. Lehed on laba pikkuse või pikema tiivulise rootsuga ja kolmekandilise õisikuvarrega. Sibul on valge. Õitseb mais ja juunis.

Pildil on sügislill koos sibulmugulaga

FOTO: Georg Kõrre

SÜGISLILL: Kuulub sügislilleliste sugukonda. Rahvapäraselt nimetatakse sügislille kai sügiskrookuseks. Sügislille noortaimedel on kevadel sageli üksainus leht, matuursetel taimedel on juurmine lehekodarik, mis koosneb kolmest kuni viiest tömbi tipuga lehest. Leht on lai, sageli läikiv ja ilma valkja keskroota. Mullas on ruljas või kooniline ebasümmetriline sibulmugul.

Pildil on piibeleht koos risoomiga

FOTO: Georg Kõrre

PIIBELEHT: Kuulub liilialiste sugukonda. Ilutaimena kasvatataval piibelehel ehk maikellukesel on tavaliselt kaks kuni kolm lehte. Mulda jääb sellel aga iseloomulik rõhtjas risoom.

Tarvitamine võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südame rütmihäireid.

Vasakult: piibeleht, karulauk ja sügislill

FOTO: Georg Kõrre

Mürgistuskahtlustuse korral tuleks kindlasti helistada mürgistusteabetelefonil 16662 või kutsuda kiirabi numbril 112!

Tagasi üles