Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas uus seadus keelab korteriühistute juhid?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kortermaja. | FOTO: Eero Vabamägi

2018. aasta 1. jaanuarist jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tekitab inimestes palju küsimusi. Väga sageli tahetakse teada, kas korteriühistu juhi koht kaotatakse.

«Palju küsitakse, et mis muutub korteriühistu juhtide töös, äkki kaob ära ühistujuhi koht? Võin aga ette juba kõiki rahustada - kuigi uus seadus näeb ette füüsilisest isikust majahalduri, kes täidab valitseja (juriidilisest isikust juhatuse liikme) ülesandeid konkreetses korteriühistus, ei laiene majahalduri nimetamise kohustus neile ühistutele, mis varasemalt kehtiva seaduse kohaselt asutatud,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Uue seaduse kohaselt asutab majas korteriühistu, kui seda varasemalt tehtud pole, alates 01.01.2018 riik. Niiöelda seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Kui korteriomanikud on üldkoosoleku otsuse alusel ametisse nimetanud valitseja, esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on juriidiline isik, siis loetakse ta korteriühistu valitsejaks.

Korteriühistu valitseja on juriidiline isik, kes tegutseb korteriühistu juhatuse asemel. Senisega võrreldes on see uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ei soovi oma maja haldamisega tegeleda. Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut.

Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri. «Seaduse kohaselt on majahalduriks inimene, kes täidab valitseja ülesandeid konkreetses korteriühistus. Eeldatakse, et majahaldur on valitseja (kui valitseja kohuseid täidab juriidiline isik) töötaja, aga ta võib olla ka valitseja juhatuse liige,» selgitas Mardi. «Olulise põhimõttena peab majahalduril olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses.»

Oluline on Mardi sõnul teada, et seaduse jõustumisega tekib Eesti õigusmaastikul uus põhimõte, mille kohaselt võib olla korteriühistu juhatuse liikme asemel juriidiline isik, enamasti kinnisvarahaldusettevõte. «Majahalduri nimetamise kohustus on juriidilisel isikul, kes on valitud korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks. Tuletan ka meelde, et kõikidest korteriomanike ühisustest tekivad seaduse jõustumisel korteriühistud,» rääkis ta.

Korteriomanikel ei ole majahalduri määramisel otsest sõnaõigust. «Nad ei saa teda ka ametist tagandada, aga kuna neil on see õigus valitseja suhtes, siis hoolitseb valitseja, kes soovib korteriomanikega kestvat suhet, ise selle eest, et majahalduri isik oleks korteriomanike enamusele vastuvõetav,» selgitas Mardi.

Tagasi üles