Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mida parem on tööplaan, seda kiiremini kerkib eramu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
132 ruutmeetrise kivimaja näidis | FOTO: Buldanek OÜ

Kui on soov uude majja kolida, on kõige lihtsam osta valmismaja. Alati ei pruugi aga saadaolevad majad sobida, mistõttu jääb ainukeseks võimaluseks soovitud elamu ise valmis ehitada. Kuidas maja võimalikult kiiresti krundile püsti panna?

Kas ehitada kivi- või puitmaja?

Oma maja ehitaja esimene mure on sageli küsimus, kas ehitada puitkarkassmaja või kivimaja. «Olgu kohe öeldud, et sellist eelist, mis kindlalt ühe või teise variandi kasuks otsustamise lihtsaks teeks, ei ole,» selgitas blogi majaehitaja.ee autor Eno Pappel. «Kui ehitada korralikult ja kõiki ehitusnõudeid täites, on mõlemal juhul tulemuseks väga hea, soojapidav ja pikaealine elamu.»

Pappeli sõnul taandub maja põhimaterjali valik enamasti konkreetse inimese varasemale kogemusele ja sisetundele ning ka rahalistele võimalustele. Praegu on maja ehitushind «võtmed kätte» maja puhul umbes 1200 eurot/m2, kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. «Puitkarkassmaja on enamasti küll natuke odavam, kuid selles etapis võib tellija seda erinevust tihti mitte arvestada,» arvas Pappel.

Puitkarkassmajade, kuhu alla kuulub ka enamik element- ja moodulmaju, plussiks on, et piirdekonstruktsioone on lihtne soojapidavaks ehitada, samuti on need hooned üldjuhul energiasäästlikumad kui kivimajad. Puitmajade tootja Matek ASi tegevdirektori Sven Matsi sõnul on tehases toodetud puitkarkassmajade kõige suurem eelis peale ehituskiiruse ka kvaliteet. «Tehases toodetud puitmajade konstruktsiooni on insenerid korrektselt ja detailselt projekteerinud, ehituses kasutatakse kvaliteetseid materjale ning kogu tegevus on korralikult juhitud,» selgitas Mats.

Kivimaja eeliseks peetakse aga ehitusfirma Buldaneki konsultandi Margus Laatsi sõnul suuremat tajutavat väärtust. «Kivimaja on tehnoloogiliselt lihtsam ehitada kui puitmaja. Samuti püsib kivimaja üldiselt kauem turuväärtuslik kui puitkarkassmaja,» kommenteeris Laats.

Kui kaua eramaja ehitatakse?

Arvestades, et ette ei tule ootamatuid seisakuid, on keskmise, umbes 130–150-ruutmeetrise kivimaja ehitusaeg Laatsi sõnul enamasti kuus kuni seitse kuud. Mõnevõrra väiksem võib see olla vaid puitkarkassmaja puhul, jäädes umbes viie kuni seitsme kuu vahemikku.

Elementmaja püsti panekuks kulub Matsi sõnul aga keskmiselt kolm kuni neli kuud: üks kuu tehases elementide valmistamiseks ja kaks kuni kolm kuud ehitusplatsi töödeks. Moodulmaja ehitamine võtab üldjuhul aega üks nädal kuni kaks kuud. Viimase puhul sõltub kiirus aga suuresti ka sellest, kas viimistlus on tehases juba täies mahus ära tehtud või mitte.

Kiireim võimalus on lasta tehases ehitada valmismaja koos vundamendiga ning seejärel see objektile transportida. Sellise maja paigalduseks kulub kuu aega ning pärast seda on võimalik majja juba paari päeva jooksul sisse kolida.

Pappeli sõnul valmivad element- ja moodulmajad kõige kiiremini sellepärast, et paljusid töid on võimalik teha paralleelselt. Vundamendi ehitamisega samal ajal saab toota näiteks elemente või mooduleid ning lisaks on sisetingimustes lihtsam ka tööd korraldada.

Samas, kui projekti korralikult planeerida ja juhtida, on võimalik maja ehitada kiiresti ka ehitusobjektil, mitte ainult tehases. Ehitustempo kiirendamiseks on oluline asjad hästi läbi mõelda ning analüüsida, kuhu ja millele raha ja aega kulutada, teha töid paralleelselt ning osta sisse kas täielikult või osaliselt valmis detaile.

«Tervikuna aga tagab ehitustööde kiiruse ennekõike see, kui hästi on ehitustööd korraldatud. Kas kõik etapid sujuvad, kas kasutatakse kõiki võimalusi töid paralleelselt teha ning kas ehitusmaterjalid on õigel ajal kättesaadavad,» märkis Pappel.

Mehe sõnul jätavad ehitusfirmad endale tavaliselt päris suure ajavaru. «Samas aga kehtib kirjutamata reegel, et kui on teada, et ajapuhver on suur, siis lastakse tempo maha ning hiljem ollakse võetud plaaniga ajahädas,» nentis ta. Pappel rõhutas, et siiski ei ole kiirus maja ehitamisel peamine eesmärk. Samas on mõistliku tempoga ehitamine enamasti odavam nii ehitaja kui ka tellija jaoks ning aitab paremini ehitusprojekti fookuses hoida.

Niisiis on parim viis maja kiireks ehitamiseks kombinatsioon ettetellitavatest konstruktsioonidest ning heast töökorraldusest objektil. Ehitustöid detailselt ette planeerides on võimalik maja ehitada soodsamalt ja kiiremini.

INFOKAST

Kivimaja - hoone välisseinad on ehitatud kivimaterjalist: väikeplokkidest, betoonist või betoonelementidest

Puitkarkassmaja - seinad ehitatakse vertikaalsetest puidust postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest

Elementmaja - varem tehases ette valmistatud elemendid (seinad, laed ja põrandad) monteeritakse objektil terviklikuks majaks

Moodulmaja - hoone elemendid on omavahel juba tehases kokku monteeritud - need transporditakse ehitusplatsile ja monteeritakse vundamendile tervikehitiseks

Vundamendiga valmismaja - tehases ehitatakse valmismaja juba koos vundamendiga, see transporditakse krundile

Tabel: Keskmise (130-150 m²) eramaja ehitamise ajad, arvestades, et ette ei tule ootamatuid seisakuid.

Maja tüüpKivimajaPuitkarkassmajaElementmajaMoodulmajaVundamendiga valmismaja
Ehitamise aeg6-7 kuud5-7 kuud3-4 kuud1 nädal kuni 2 kuudUmbes 1 kuu
Tagasi üles