Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kahekesi koos on lihtsam kodulaenu saada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kortermaja. Pilt on illustratiivne. | FOTO: Pexels.com

Kas osta või üürida? Ja kui osta, siis kuidas panna korterilaenu sissemaksuks mõeldud raha kõrvale nii, et üür oleks makstud ja toidulaud ei koosneks ainult kartulitest. Need on küsimused, mida noored endale ilmselt iga päev esitavad.

25-aastane Margit Partei otsustas oma elukaaslasega osta kodu levinud põhjusel. Pärast vanematekodust välja kolimist elas ta mitu aastat ühiselamus ja seejärel kahes üürikorteris. Süda ihkas aga koha järele, mida saaks päris enda omaks pidada. «Üürikorteris elades kulutasime aastas mitu tuhat eurot midagi püsivat vastu saamata,» selgitas naine. «Ning kuna oleme jõudnud oma elus punkti, kus teatud asjad on vaikselt paika loksunud, ei ole see meie jaoks enam majanduslikult mõistlik.»

Pärast sellist otsust algas kuudepikkune põhjalik eeltöö – eesmärkide paikapanek ja rahaliste võimaluste analüüs. Panka läksid noored sooviga taotleda eluasemelaenu maja ehitamiseks. Seal selgus aga, et majalaenu saamiseks on vaja kas lisatagatist või arvatust suuremat sissemakset. Kuna neil kummakski võimalusi ei olnud, otsustati maja ehitamine edasi lükata ja osta esialgu korter või majaosa. «Ehk annab sellega targalt majandamine hiljem võimaluse liikuda oma maja unistusele lähemale,» avaldas Partei lootust.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul peab inimene laenu taotlemiseks tõestama, et tal on olemas regulaarne sissetulek. Ühe laenusaaja puhul on see umbes 600 eurot (neto) ja kahe laenusaaja puhul kokku 800 eurot (neto). Laenu tagasimakseteks võib kuluda kuni 50 protsenti sissetulekust (arvesse võetakse ka teisi laenukohustusi).

Kui klassikaline omafinantseering on eluasemelaenu puhul umbes 20 protsenti, siis KredExi käendus annab võimaluse võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga – minimaalselt 10-protsendilise sissemaksega. Kui laenutaotlejal on pakkuda lisatagatist, võib omafinantseering olla aga isegi väiksem kui kümme protsenti.

Lisatagatise puudumisel soovitab Pärgma hakata sissemaksu koguma võimalikult vara, sest peamiselt lükataksegi laenutaotlused tagasi seetõttu, et pole piisavat omafinantseeringut. «Saatuslikuks võib saada ka suur maksukoormus, mis on tingitud liiga kalli kinnisvaraobjekti valimisest,» tõdes Pärgma. Viimasel juhul soovitab spetsialist kaaluda jõukohasema korteri või maja valimist. «Kui laenukogemus on juba olemas ja sissetulekud suuremad, saab olemasoleva vara vahetada suurema ja parema vastu,» rahustas ta.

Olukorras, kus noor inimene soovib osta kinnisvara, kuid pangal puudub ülevaade kliendi varasemast maksekäitumisest ja sissetuleku jätkusuutlikkusest, võib Nordea panga sõnul päästa näiteks kaastaotleja leidmine. Nii tegi ka 26-aastane Margeri Holm, kes ostis endale kaks aastat tagasi laenuga korteri.

Holmi sõnul olid kahetoalise korteri üür ja igakuine laenumakse pangale tol hetkel samaväärsed. «Lisaks sellele oli mul kõrini üürikorterites elamisest – ühes korteris, kus ma elasin, käis näiteks omanik iga kuu üüri järel nii, et sadas lihtsalt tuppa,»  meenutas ta.

Holmi sõnul olid talle eluasemelaenu taotlemisel suureks abiks vanemad. «Mina vastutan igakuiste laenumaksete eest, kuid ema on tegelikult laenu kaastaotleja,» kõneles ta. «Tänu sellele, et isa oli nõus oma maja lisatagatiseks andma, ei pidanud ma aga sissemakset tegema».

Paljudel noortel jääb korteriost Holmi hinnangul selle taha, et pank lihtsalt ei anna laenu: «Minul läks hästi, sest  vanemad olid nõus toetama, kuid paljudel ei ole lisatagatise võimalust ning ainuke võimalus on sissemaksu raha ise kuidagi kokku kraapida,» nentis naine lisades, et tema tutvusringkonnas on selliseid näiteid väga palju.

Partei on koos oma elukaaslasega sissemaksuraha kogunud umbes aasta. Raha on ta säästnud terve elu, kuid kodu soetamiseks hakkas palgast kõrvale panema alates ajast, kui sai esimese täiskohaga töö ehk siis umbes pool aastat tagasi. Lisasääste annab ka vanaemalt saadud pärandus ning hoius, kuhu vanemad kuni neiu täisikka jõudmiseni lastetoetust kogusid.

Partei elukaaslane suundus aga sissemaksu kogumiseks umbes aasta tagasi välismaale tööle. «Selleks et saada omafinantseering võimalikult kiiresti kokku, tuleb meil veeta mitmeid nädalaid teineteisest eemal ja elada üsna kokkuhoidlikult, kuid oma kodu nimel oleme selleks valmis,» kõneles ta. «Hetkel on meil koos summa, millega uusarendusse kodu ostmiseks veel laenu ei saaks, aga remonti vajavasse kolmetoalisesse korterisse küll.»

Partei sõnul tundub talle oma sõprade ja tuttavate põhjal, et keerulisest laenusaamisest hoolimata ollakse pigem oma kodu usku: «Üürikorter on teatud eluetappides, näiteks tudengipõlves, kindlasti mõistlik valik, aga ühel hetkel tekib peaaegu kõigil siiski soov kuskile pikemaks ajaks paigale jääda ja pesa punuda.

Sama meelt on ka Holm: «Minu tutvusringkonnas on rohkem neid, kes üürivad, aga see ei tähenda seda, et nad tegelikult ei tahaks osta. Pigem ei ole neil lihtsalt selleks võimalusi.»

Kolm näidisjuhtumit. Vastavad Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja Norde panga laenunõustaja.

1. Kaks noort inimest (naise netopalk 884 eurot, mehe netopalk 1347 eurot) soovivad jagatud pangalaenuga osta Tallinnas 120 000 eurot maksva korteri. Paaril ei ole varasemaid laenukohustusi ega lisatagatist.

Swedbank:  Maksevõime osas on paari laenuvõimekus umbes 184 000 eurot. Kui on soov omandada vara, mis maksab 120 000 eurot, siis omafinantseering KredExiga (10 protsenti) oleks 12 000 eurot. Ehk siis laenuna 108 000 eurot peaks perele olema jõukohane.

Nordea: Intressimäär sõltub detailsemast kliendi analüüsist ning varasemast maksekäitumisest. KredExi käenduse puhul oleks sissemakse 10 protsenti. Lisatagatise puudumisel algaks sissemakse 20 protsendist.

2. Üksik noor töötav inimene (neto 845 eurot) soovib osta korteri hinnaga 80 000 eurot. Isikul ei ole eelnevaid laenukohustusi, vajadusel on tal olemas lisatagatis (vanemate kahetoaline korter Mustamäel).

Swedbank: Maksevõime lubaks isikul laenu võtta umbes 42 000 eurot. Kui on soov osta 80 000-eurone korter ja noorel on olemas omafinantseering 38 000 eurot, siis ei ole vanemate vara vaja lisatagatisena kasutada. Lisatagatis antud juhul ei aitaks, sest kitsaskohaks on laenutaotleja maksevõime. Soovitus on leida sellises hinnaklassis vara, mida laenutaotleja enda sissetulekust saab lubada.

Nordea: Kaheksasajaeurose sissetulekuga on maksimaalne laenusumma umbes 55 000 eurot ja seda 30 aastaks. Lisatagatise olemasolul ei ole rahalist omafinantseeringut vaja.

3. Viimast aastat ülikoolis käiv noor, kes käib poole kohaga teenindajana tööl (neto 400 eurot, millele lisandub 150 eurot stipendiumi) tahab teada, kas tal on võimalik praeguse sissetulekuga korterit osta. Vajadusel on tal olemas lisatagatis – vanemate maja Raplas.

Swedbank: Antud juhul on kõige mõistlikum alustada omafinantseeringu kogumist. Siis on laenuvõtjale endale selge, kui suure osa oma sissetulekust saab ta tulevase kodu jaoks eraldada.

Nordea: Minimaalne nõutav sissetulek Tallinnas eluasemelaenu taotlemiseks on 640 eurot (neto). Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on minimaalne nõutav sissetulek 540 eurot (neto).

Tagasi üles