Kolm nippi korteri kiiremaks müügiks (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mäletate ehk veel aega, mil korterite ja majade müümiseks kleebiti poe juurde infotahvlile ruudulisel paberil pastakaga kirjutatud sõnumeid? 

Siis tulid ajalehekuulutused ning veebiportaalid ja aktiivsed maaklerid pildistasid igal objektil 2 minutiga seebikatega üles 3-10 vaadet poolhämaratest ning sageli väheesteetilistest tubadest. Sageli jäeti pildid tegemata vaadetest, mis silmailu ei pakkunud. Kõige selle juures tundis kuulutuste alusel mööda linna ringikihutav korteriotsija paratamatult, et teda püütakse petta. Korterimüüjad olid aga tüdinenud kümnetest niisama nende tubasid mööda ringitallavatest uudistajatest.

Kuigi senini leidub neid, kes kuulutusi bussipeatustesse kleebivad ja veelgi enam neid, kes oma vara müümisel piltide kvaliteedile suurt rõhku ei pane, on vaikselt tõusmas ka uus põlvkond kinnisvara turundajaid. Neid huvitab võimalikult kiire müük võimalikult väikese töökuluga. Kuida seda saavutada?

Minu soovitus on teadlik kuulutuste konstrueerimine emotsionaalselt köitvalt ning illustreerimine kaasaja parima (halastamatuima) tehnloogia abil.

1. Pane kuulutuste sisus rõhku emotsioonidele ja ära varja fakte.

Iga korteriga käib lisaks ruutmeetrite arvule kaasas ajalugu, naabrus, jpm detaile. Tark kinnisvarakuulutus suudab välja leida ja edasi anda need emotsioonid, mis on antud kodule ainuomased ja huvitekitavad. Mida kõrgem hind, seda enam aitavad eristuvad detailid seda klientidele õigustada.

Võid-olla midagi toredatest naabritest, mõni põnev detail ajaloost, mõni nüanss sellest, kui mõnus on lastel maja taga roheluses palli taguda, Või kuidas aegajalt näeb koduaknast kitsekesi. Kõik positivne tuleks anda edasi kutsuvalt, muhedalt ja emotsioone ning huvi tekitavalt. Kindlasti mitte lakoonilise loeteluna. Minu üks lemmikuid selles vallas on Otepää maakler Janek Moros, kes on ammu ära tabanud ka teise olulise nüansi: heas kuulutuses ei tohi kunagi jätta mainimata asju, mis on antud kinnisvara puudusteks. Neid saab loetleda lakooniliselt ja vajadusel piltidega illustreerida. Mida rohkem ja mida täpsem on info, seda tõenäosemalt leiavad teie juurde tee just need õiged inimesed, mitte niisama õnneotsijatest uudistajad.

2. Kuluta pildimaterjalile rohkem aega.

Piltidest sõltub kaasaja infoajastul palju rohkem kui me arvata oskame. 90% inimesi jätab teie kuulutusele klikkimata mitte kõrge hinna, vaid mittekutsuva pildi tõttu. Juba kohale saabunud korterivaatajatest kaotab 99% huvi, kui selgub, et pildid ja tegelikkus on piisavalt erinevad. Lihtne soovitus: leidke oma kodus üles need 3-5 vaadet, mis on kõige apetiitsemad ja valmistage ruumid enne pildistamist ette: koristage, pange juurde lilli, viige eemale lagunenud tool, sättige seinale maal, võtke eest kardin, jne. Iga pilt peaks rõhutama mingit sõnumit:siin on hubane, siin on soe, siin on kõrged laed, siis on unikaalne disain.

Kas teadsite, et ajakirjanikud kulutavad loo pealkirjade mõtlemisele tihti 2-3korda rohkem aega kui kulus loo enda kokkukirjutamisele. Ühe õige kaanepildi valikule võib ajakirjas kuluda päevi, sest sellest sõltub müügiedu. Ja ärge unustage, et pildid peavad olema heledad ja unistusi genereerivad!

3. Kasutage Matterporti 360 kraadi virtuaalvaateid

3D tehnloogia tungib meie ellu ja sageli tundub meile, et see on vaid lastele arvutimängude mängimiseks. Tegelikkuses, peaasjalikult USA idufirma Matterport innovatsioonilise arendustöö tulemusel, on Ameerika ja Euroopa kinnisvarakuulutused juba muutumas virtuaalvaadete keskseteks. Matterporti riist-ja tarkvara, mille esindajaks Eestis on OÜ Virtuaalvaade, on parim lahendus just seetõttu, et iga korterivaataja saab kodust lahkumata teha arvuti kaudu ringkäigu müügilolevas korteris või majas täiesti iseseisvalt. Liikudes sujuvalt toast tuppa, vaadetes trepi alla, külastades keldreid ja pööninguid, zuumides iga seinakonarust ja põrandadetaile. Ning unistades sellest, kuidas ta juba ülehomme sealsamas ärkab. Eestis on virtuaalvaateid korteritest ja majadest tehtud veel vähe, kuid siinkohal üks lahe näide korterist Heina tänaval, Tallinnas. Või näiteks see, Madara tänaval.

Kuna antud tehnloogia on hetkel veel kallis ulatudes ca 4000 euroni (lisaks igakuised litsentsitasud) ning nõuab ka oskuslikku ümberkäimist ja pisut aega, pole ehk igal korterimüüjal seda mõtet soetada, piisab piltide tegemise ühekordsest tellimisest, mida eelistavad ka kinnisvarabürood.

Vähema kui saja euroga saate 1-2 tunniga oma müükiminevast kodust sellise 3D 360 kraadi pildi, mis hakkab elama juba oma vau-elu.

Foto: Virtuaalvaade

Toetudes Ameerika kinnisvaramaaklerite foorumist loetule, vaadatakse 360 kraadi virtuaalvaateid sisaldavaid kuulutusi portaalides 3-4 korda ülejäänuist enam ning nende abil kiireneb müügiaeg keskmiselt kaks korda. Muide, see vaade jääb teile alles kogu eluks ja aitab ka aastate pärast (mil maja on ehk juba saanud uue ilme) lapselastele selgitada, kus ja kuidas te omal ajal elasite!

Tean täna Eestis juba mitmeid kinnisvarafirmasid, mis neid põhimõtteid püüavad järgiga. Näiteks Sellit OÜ on firma kinnisvara divisioni juhi Elli Valla suu läbi rõhutanud just virtuaalvaadete olulisust homses müügitegevuses. „Virtuaaltuuride näol näeme selgelt abistavat ja eristuvat tööriista, mis lubab inimestel kodust lahkumata uus kodu üle vaadata. Mõjub isegi ulmelisena, et 3D virtuaalreaalsuse kasutamisel saab tunnetada, kuidas oleks uue kodu köögilaua taga istuda või terrassil vaadet nautida.“

3D mõis
3D mõis Foto: Virtuaalvaade

Turunduskonsultandina olen lisaks märganud selle kõige taustal ka teist kasu: mida avatum ja infoküllasem on müügikuulutus, seda suurema tõenäosusega pääsevad nii omanik kui maakler tühjadest näitamistest. Sest üha rohkem inimesi ostab kinnisvara ainuüksi virtuaalvaateid sisaldavate kuulutuste põhjal ilma kordagi objekti külastamata. Kas see ei võiks olla iga veidigi oma aega hindava kinnisvaramüüja väike unistus!?

Antud kirjutist on kaasrahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Ettevõtluse Sihtasutus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles