Korteriühistute Liidu infopäeval tutvustatakse renoveeritud kortermaju

Kortermajad Mustamäel.

FOTO: Scanpix/Postimees

Aprillis ja mais saavad huvilised infopäevadel tutvuda juba renoveeritud kortermajadega, lisaks jagatakse infot kõige renoveerimisprotsessiga seotu kohta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja sihtasutus KredEx korraldavad korteriühistutele tasuta renoveerimisteemaliste infopäevade sarja «Renoveerimisest praktilikult praktikule».

Aprillis toimub infopäev Tallinnas ja Pärnus, maikuus Tartus ja Narvas. Infopäevale on oodatud kõik korteriühistute esindajad, kes soovivad alustada või on juba alustanud kortermaja renoveerimisega. Räägitakse korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusest ja kuulatakse psühholoogi nõuandeid selle kohta, kuidas jõuda majaelanike seas renoveerimise osas üksmeelele.

Päeva teises pooles külastatakse renoveeritud kortermaju ja tutvutakse renoveerimise läbiviinud ühistujuhtide kogemustega.

Tallinna infopäev täitus huvilistega praktiliselt kohe ning Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pole siin midagi imestada - huvi majade renoveerimise vastu on praegu Eestis ülisuur ning Mardi sõnul on kõrges hinnas just kolleegide praktilised kogemused. «Enamik maju otsustab tervikrenoveerimise kasuks,» nentis ta.

Seda kinnitab ka KredExi toetuste statistika: enamik maju soovib teostada tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt 40 protsenti toetust. Varasemas toetusvoorus oli maksimummäära taotlejaid oluliselt vähem – varasemas meetmes oli nende osakaal 31 protsenti, nüüd taotleb maksimumtoetust 85% taotlejatest. Kui varasema meetme põhjal arvestati, et toetusrahadega saab üle Eesti korda teha 1000 maja, siis nüüd on statistikat vaadates selge, et toetussummade toel renoveeritakse 500-550 maja.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul peegeldab terviklike rekonstrueerimisprojektide hulk inimeste teadlikkuse kasvu energiatõhususest ning eelkõige on oluline keskenduda numbrite taga olevale sisule. «Positiivne on tõdeda, et enamik korteriühistuid panustab just terviklikule rekonstrueerimisele ja seda üle terve Eesti. Olgugi, et prognoosituga võrreldes rekonstrueeritakse arvuliselt vähem maju, tähendab see teisalt, et need majad on korda tehtud korralikult, terviklikult ja kasutades kaasaegseid tehnilisi lahendusi. See on suur samm edasi kvaliteetsema elamufondi poole,» kinnitas Reinsalu.

Tema sõnul on toetusteks ette nähtud 102 miljonist eurost taotlusi esitatud 51 miljonile eurole. «Kokku oli märtsi lõpu seisuga KredExile esitatud 242 taotlust. Võttes aga arvesse meile laekunud päringuid korteriühistutelt ning infot projekteerijatelt, on hetkel töös veel üle saja projekti, mille puhul pole jõutud taotlust esitada, ent on teada, et ühistu on protsessi alustanud ja tegeleb asjaga aktiivselt. Lisaks terviklikule rekonstrueerimisele, panustavad korteriühistud üha julgemalt ka taastuvenergiaseadmete kasutuselevõttu, mis küll tähendab suuremat investeeringut, ent on pikas perspektiivis mõistlik otsus,» sõnab ta.

Rohkem infot leiab Korteriühistute Liidu kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles