Ekspert: tühjalt seisvate majade süttimises on mängus arendaja käsi?

Anna-Liisa Mets
, Kodu.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puumaja põleng.
Puumaja põleng. Foto: Scanpix/Postimees

Hiljuti on taas põlenud mitu tühjalt seisnud puitmaja, mis paneb aluse kõlakatele, et asja taga on arendaja, kes maja oma käega põlema pani. Aga äkki on tegemist hoopis lihtlabase lohakusega? 

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi arvab asjast järgmist: 

«Viimase kahe aasta jooksul on palju avalikkuse tähelepanu saanud põlengud puithoonetes, mis on olnud määratud lammutamisele või mille puhul on selge, et arendustegevus samal kinnistul on algamas. Tahtmata laskuda internetis sõna võtvate «spetsialistide» tasemele, kelle arvates ka korralikus korterelamus elektrilühisest alguse saanud tulekahju on «kinnisvaraärikate kätetöö», on mul tühjana seisvate hoonete omanikele, kellest päris paljud on tegevad kinnisvarasektoris, omajagu manitsusi.

Mahajäetud hoone omamine on kohustus ja vastutus. Meist paljudel on meeles 1990-ndate sihipärased süttimised Kadriorus, mis mõjutasid linnaruumi nii tugevalt, et mälestused kanduvad põlvest põlve edasi. Pole siis ime, et kui juhtub situatsioon «a» ehk hoone põleng ning sellele järgneb situatsioon «b» ehk teade arenduse algusest, viib see kümnest inimesest üheksal mõtted tahtliku põletamiseni. Ja kuigi ma tean, et paljudel juhtudel see nii ei ole, pole paraku midagi tagant järele ka õigustada, kui süttimise vältimiseks ise piisavalt tehtud ei ole.

Tallinnas on palju-palju tühje maju, millel on arenduspotentsiaal, kuid mis pole iial põlenud. Miks? Aga sellepärast, et omanik on teinud kõik endast oleneva, et hoone oleks korralikult suletud. Lisaks on paigaldatud signalisatsioon ning ehitisel hoitakse silma peal, et probleemi korral koheselt reageerida – näiteks mõni lahtikistud aknaauk uuesti lappida. Tõenäosus, et lõket tehakse majas, kuhu pääseb kergesti ligi, on sada korda suurem, kui korralikult suletud hoones.

Lohakas suhtumine omandisse maksab kurjalt kätte. Hävib hoone, kahjustada võivad saada kõrvalmajad ning – tänapäeva avatud ajastul rikutakse ka maine. On teada reegel, et esimesena ütlejat kuulatakse enim. Kui ühiskonnas juba liigub jutt, et tegu oli otsese süütamisega, on hilisemal õigustamisel väike mõju. Veel enam, pole harvad ka juhul, kus hakkab peale lihtsalt vassimine. Mainega on paraku selline kurb asi, et see liigub edasi. Tean uusi korterelamuid, mille aadressi sisestamisel otsingumootorisse on üks esimesi vasteid uudis ohvriterohke tuleõnnetuse kohta. See maine ei pruugi ära jätta tehingut, kuid haagib end, nagu takjas, kinnisvara külge.

Probleemide ja juhtumite kumuleerudes võib tekkida ka oht, et mõne ettevõtjaga ei tahetagi enam asju ajada, sest «tal on neid jamasid juba kuidagi liiga palju olnud».

Seega, palun hoolitsege oma vara eest. Kui vana hoone on lubatud lammutada ning asemele saab rajada uue, tuleb teha kõik endast olenev, et asjad oleksid aetud korralikult, kõik riskid võimalikult hästi maandatud ning suhtlus kõigi osapooltega avatud ja korrektne. Õnnetusi ikka juhtub ning vanarahvas ütles, et ega nad kipu tulles hüüdma, kuid mõnikord on mul tunne, et õnnetus lausa karjus, kuid ei viitsitud väga kuulata.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles