Lugeja küsib: kuidas biojäätmete konteinerit õigesti kasutada?

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biojäätmete konteinerid.
Biojäätmete konteinerid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

«Tekkis tuttavatega arutelu, et kuidas peab tegelikult viima biojäätmeid biokonteinerisse – kas tavalises prügikotis, biolagunevas või hoopis ilma kotita? Konteinerikaant kergitades ei ole küll silmanud, et keegi spetsiaalseid kotte kasutaks, ikka viiakse tavalise prügikotiga. Kuidas oleks siis õige ning kui teen valesti, siis kuidas see prügiviija tööd mõjutab?»

Vastab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek:

«Kuna biojäätmete liigiti kogumise viis on iga kohaliku omavalitsuse (KOV) enda otsustada, siis on omavalitsustes biolagunevate jäätmete sortimise osas veidi erinevad nõuded ning neid tuleks sealt järele uurida. Kindlasti leiab nõudeid ka KOVi jäätmehoolduse eeskirjast.

Näiteks võib mõnes piirkonnas olla jäätmevedajal kohustuslik paigaldada biojäätmete konteinerisse biolagunevast plastist kilekott, mis hoiab ära konteineri määrdumise. Sel juhul on igati asjakohane biojäätmeid ka lahtiselt konteinerisse tuua. Kasutatava nõu põhja võib panna näiteks kihi majapidamispaberit, mis imab igasugu vedelikud endasse ja nii on kergem kogumisämbrit hiljem puhastada.

Kui kogumiskonteinerisse eraldi kotti aga ei paigaldata, võib KOV kehtestada nõude, et biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse visata spetsiaalses biolagunevas kotis ja seda just hügieeninõuete tõttu. Suvel palavate ilmadega võib konteineri sisu üsna ruttu haisema ja «elama» hakata ning seda tuleb kindlasti teatud aja jooksul pesta.

Aga nagu alguses öeldud, tasuks see täpne kogumisviis KOVist järgi uurida. Üldine loogika on, et kuna biojäätmeid kasutatakse komposti tootmiseks, siis peaks neis olema nii vähe kui võimalik n-ö. «tavalist plasti», aga ka klaasi jm võõrmaterjale. Plasti suudetakse küll kompostimise käigus ka välja sõeluda, aga see on töömahukas ega ole just komposti osas ka kunagi sajaprotsendiliselt võimalik. Sertifitseeritud ehk tooteks tunnistatud kompostis ei tohi aga võõrmaterjale olla enam kui 0,5 protsenti kuivainest.

Biojäätmete liigiti kogumine on oluline, sest need muudavad teiste jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. Prügilasse ladestatuna aga eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kasvuhooneefekti tekitavatest gaasidest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles