Kevadet pole vaja: kütmata vanas kasvuhoones saab ka talvel taimi kasvatada

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kasvuhoone.

FOTO: www.flickr.com

Aiasõprade näpud sügelevad juba ammu: väga tahaks külvata, kasvatada ja istutada. Õues seda teha ei saa, toas on ruumi vähe... Aga kui prooviks kasvuhoonet? See on, muide, täiesti toimiv lahendus.

Muidugi ei ole mingit mõtet külvata seemneid või surada taimi külma kütmata kasvuhoone mulda ja oodata, et sellest projektist asja saaks. Kaugeltki mitte. Selleks, et säärane ülivarajane taimekasvatus meie kliimas hästi õnnestuks, peavad olema täidetud teatud tingimused ja nutikad lahendused, selgitab kasvuhoonete müügiga tegeleva Rodoaia esindaja Kalev Pärtna. 

Paljudes majapidamistes on endiselt alles veneaegsed kasvuhooned, kas säärastest saaks taimekasvatusel asja? "Nendega on üldiselt see probleem, et nad ei pea sooja. Veneaegsed kasvuhooned tehti kas metallsõrestikule või puuraamile ja alati kolmemillimeetrise klaasiga. See oli ainuke võimalus siis, aga see ei ole väga säästlik lahendus tänapäeval," tõdeb ta. Proovida muidugi võib, kuid sellise hilistalvine ja varakevadine kütmine läheb kordades kulukamaks kui tehnoloogiliselt läbimõeldud lahenduste puhul. 
Tänapäeval on kõige säästlikumaks lahenduseks mitmekambrilise kinnise alumiiniumraamiga kasvuhooned, mis on kaetud ostest suletud polükarbonaadiga. Polükarbonaat, täpsustab Pärtna, peaks olema minimaalselt kaheksa millimeetri paksune.

Asjalikud abivahendid

Kuid üks lahendus siiski on, mida tasuks proovida ka täiesti kütmata kasvuhoone puhul. "Nimelt on testitud, et taimed võivad kasvada üsna jahedas kui nende juured on soojas. Seepärast kasvatab palju inimesi kevadel taimi ette kütmata kasvuhoones, aga sooja elektrimati peal. Tõsi, ka siis ei tohi kasvuhoones olla pakast, aga näiteks neli soojakraadi on täitsa piisav," tutvustab Pärtna.
Veel mugavam võimalus on kasutada minikasvuhoonet, mis pannakse kas kasvuhoone riiulile või otse põrandale. "Minikasvuhoone on siis selline väike kinnine süsteem, kus hoitakse automatiseeritult kindlat temperatuuri ja niiskust, näiteks 18 plusskraadi. Seemned idanevad seal kiiresti ja taimed sirguvad tugevalt," räägib spetsialist. Kui taimed on seal juba piisavalt suured, võetakse minikasvuhoonel kate maha ja taimed kasvavad edasi jahedamas õhus, aga endiselt sooja elektrimati peal."Minikasvuhoone suur eelis ongi see, et pole vaja tervet kasvuhoonet soojaks kütta. Minikasvuhoonet saab kenasti ka toas kasutada, kuna kinnine kasvuhoone kaitseb taimi eluruumide tolmu ja liiga kuiva õhu eest," ütleb Pärtna.

Puuküte on unustatud

Mõned ehk mäletavad või kasutavad veel tänapäevalgi sellist kasvuhoonet, mille keskel laiutas pirakas puuküttesüsteem ja kuhu näiteks suviste öökülmadega tuli käia mitu korda öö jooksul puid alla viskamas, et taimed külmalaine üle elaks. Praegu keegi selliseid lahendusi naljalt enam ei raja. Pärtna sõnul on praegu kasutusel mugavad täisautomaatsed kütteseadmed. "Kõige levinumad viisid on kas elektriga või balloonigaasiga. Balloonigaas annab eelise seal, kus püsivat elektriühendust pole või kui on oht, et elekter võib sageli ära olla. Külma ööga oleks see taimedele katastroof.
Gaasiahjud on täiesti eraldiseisev kütteliik, mis ei sõltu ei elektrist ega millestki muust. Muidugi peab vahetevahel ballooni vahetama. Gaasiahjud on lollikindla termoregulaatoriga, mis hoiab just õiget temperatuuri kasvuhoones. Ahjus on valvetuli nagu gaasiboileris, mis lülitub täisvõimsusele kohe, kui temperatuur etteantust madalamale langeb," tutvustab Pärtna.
Elektriahjud on tema sõnul veelgi mugavam variant, kuna sel pole ka ballooni vaja vahetada. Samuti saab kaasaegsel kasvuhoone elektripuhuril digitaalsel tablool anda ette lubatud temperatuuri vahemiku ühekraadise täpsusega.

Meeles tuleb pidada, et küttekeha saaks valitud kasvuhoone suurusele vastav, selles osas peaks abiks oskama olla iga kasvuhoonete müügiga tegelev ettevõte. ​

Tagasi üles