Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Minu kodu» blogi: elektritöödest ja ohtlikest kaablitest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Elektrikilp seest | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Siinne elektrisüsteem on meile algusest peale olnud üks suuremaid murekohti. Juba kolides sai selgeks, et peame elektrisüsteemi võimsust korralikult tõstma ja palju ringi tegema, et süsteem sobiks ka uuele majaosale.

Ma olen harjunud, et pesen ja kuivatan kogu pesu ühel päeval nädalas, samal päeval teen suurema koristuse ja midagi korralikumat süüa. Siia kolides oli meil elektrisüsteem nii nõrk, et korraga sai kasutada vaid 1–2 kodumasinat, mis oli üsna närvesööv, sest tundus, et kogu aeg peab millegi järel ootama, et kõik plaanitud tööd ühe päevaga tehtud saaks.

KILP JA ELEKTRITÖÖD

Nimelt oli siin algselt vaid 16A ja 1 faas. Ilmselgelt oli seda meile vähe. Mina oleks selle elektrisüsteemi kohe alguses võimsamaks lasknud teha, aga mees otsustas, et teeb seda siis, kui uude majja ka juba elektrit vaja ja sinna uue kilbi paigaldame. Ma unustasin selle väikse pisiasja pidevalt ära ja nii ma siis käisin muudkui korke sisse tagasi panemas ja pesumasinat pausile panemas, kui mikrolaineahju tahtsin kasutada jne. Kaablid olime suures osas vahetanud vana majaosa renoveerimise käigus.

Eelmise aasta sügisel otsustas mees, et aeg on nii kaugel, et tellime kolm faasi ära. Novembris sai ka peakaitse 25A peale tõstetud ja elekter kolme faasi peale ära jaotatud. Paljud on küsinud, et kuidas lisaamprite juurde tellimise eest maksta tuli ja kas see olenes faaside arvust. Amprite eest makstakse olenemata faasidest ikka ühepalju – kui 16A pealt 25A peale üle minna, siis maksad 9 ampri eest selle summa, mis hinnakirjas.

Ma olen alati elektritöödesse suhtunud tugeva ohutundega – ühe korra olen elektrit saanud seina värvides ja teisel korral läks mul boileri juhe põlema nii, et sädemeid lendas. Tegemist oli ajutise elamisega, kus suur osa elektrisüsteemist ja kaablitest olid nõukaajast ja tehtud parandused olid ebakvaliteetsed. Mõlemad olid ühtemoodi hirmutavad kogemused, mistõttu pole elektri- ja kaablitööd minu jaoks mingi naljaasi. Ja kui sellest ise midagi ei jaga, siis tuleks kõik sellised tööd pigem usaldada spetsialistile, kui ise pusima hakata. Näiteks selle boilerijuhtme õnnetuse oleks saanud vabalt ära hoida, kui see oleks õigesti ühendatud ja õiget kaablit kasutatud. Sel korral läks mul õnneks – lükkasin korteri peakaitsme välja ja kutsusin asjatundja appi – pääsesin vaid boileri ja kaablite vahetusega ja kergete põlengujälgedega seinal. Kusjuures boiler asus selles korteris WC-s, kus suitsuandurit ei olnud. Korteri ainuke suitsuandur oleks ilmselt tööle hakanud alles siis, kui WC oleks leekides olnud.

Eelmises kodus (mille ka suures osas ise ehitasime) tegime elektritööd selliselt, et panime kirja kõik kodumasinad, pistikupesad, lülitid, sh ka väikesed, aga võimsad kodumasinad (nt veekeedukann, tolmuimeja, föön) ja arvutilaudade asukohad, teleri/kõlarite asukohad ja pidasime seejärel elektrikuga nõu, milliseid kaableid kuskil kasutada, ja ise vedasime kõik kaablid kuni kilbini. Märgistasime mõlemad otsad vastavalt, mis juhe on, ning kilpi ühendamise ja kaitsmete jaotuse lasime teha elektrikul. Elektrik vaatas üle ka meie tehtud töö ja andis akti, et kõik on tehtud nõuetekohaselt.

Ka seekord plaanisime samamoodi teha. Tegelikult alustasimegi sellest, et võtsime maja korruste põhiplaanid ja kritseldasime kõik teadaolevad elektriühendused peale ja saatsime elektrikule.

Elektrikule tehtud ülevaade seadmetest | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Elektrik tegi meile joonised ja jaotused ning andis nõu, millist kaablit kuskil kasutada (ja ka orienteeruvad kaablite kogused). Jooniste peal on maja põhiplaanid, elektrikontaktide asukohad ja märgistused numbrite järgi. Lisaks on tabel, kus kirjas kõik suuremad kodumasinad ja elektritarbimiskohad ning see, milline kaabel ja milline kaitse olema peaks.

Elektriku soovitusel tellisime uue elektrikilbi, kus kõik kaitsmed juba vastavalt meie vajadustele paigas olid. Kui kilp kohale jõudis, olid meil esimese korruse kaablid juba peaaegu veetud.

Kaablite vedamine elutoas | FOTO: Kärt-Britt Kokk
Kaablite paigaldamine esimesel korrusel | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Selleks, et saaks kogu elektrisüsteemi ühest majaosast teise tõsta, tuli tellida elektriteenuse haldajalt vana majaosa arvestilt ja peakaitsmelt plommide mahavõtmine. Kui plommid maas, siis oli kaks nädalat aega uute plommide paigalduseni. Selle aja jooksul pidime elektrisüsteemi ringi ühendama. Elektrik tuligi ühel nädalavahetusel, tegi mitu tundi tööd ja uus maja saigi elektri sisse.

Arvesti ja elektrikilp uues majaosas | FOTO: Kärt-Britt Kokk
Elektrikilp seest | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Kuigi kilbi kaane sees on ka paberid ja joonised, kus kirjas, mis kaitse kuskil on, tundus mulle lihtsam need kohe ka kilbi sees ära märgistada – kasutasin selleks sildimasinat.

KAABLID

Eestis pidi statistika järgi päris palju tuleõnnetusi alguse saama kaablitest – enamasti on tegu madala kvaliteediga või sobimatu kaablitüübiga (paljudel endiselt elektrisüsteem nõukaajast) aga ka valesti tehtud ühendustest. Ma sain kunagi selles ajutises elamises krohvitud seina värvides särtsu – hiljem tuli välja, et krohvi sees olid elektrijuhtmed voolu all lahtiselt veneaegses metallkarbikus. Värvist niiske pind andis elektrit edasi... sai muidugi krohv lahti lammutatud ja ära parandatud.

Uut maja ehitades kaablite kohta uurima hakates selgus, et Eestis on oht saada alamõõdulisi ja ebakvaliteetseid kaableid. Nimelt pidi olema teatud hulk kaableid müügis, millel küll CE märgistus olemas, aga mis nõuetele siiski ei vasta. Põhiliseks probleemiks oligi, et müüdi liialt õhukese kattega kaablit (katte pealt raha kokku hoitud ja seetõttu oluliselt odavam kui kvaliteetne kaabel), aga teine tõsine probleem oli lekkiv kaabel. Nimelt avastati ühes avalikult kasutatavas ruumis, et seinakontaktidest voolab õlitaolist vedelikku – lähemal uurimisel selgus, et viga oli kaablites. Mida aga vedeliku ja elektri kooslus teeb – peaks kõik teadma.

Seega oli minu eesmärgiks elektritarvikutelt ja kaablitelt mitte kokku hoida, vajadusel spetsialistidega nõu pidada ja osta kõik vajalik tunnustatud elektritarvete poest. Meie ostsime enamuse Esvikast või Viru Elektrikaubanduse poest, sest need olid kodule lähimad.

Kaablid | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Nagu juba maininud olen, siis eelistan parima meelega eestimaist ja seega on kõik meie maja elektrikaablid Eestis toodetud Draka kaablid.

Uurisin ka, et mida nõutakse kasutusloa taotlusel ja leidsin elektri kohta vaid nõudmise, et esitama peab elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti – auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik ja auditist peab nähtuma, et paigaldis vastab nõuetele. Kui meil kogu elektrisüsteem lõplikult valmis ja kõik seadmed taha ühendatud, siis laseme teha kontrollmõõtmise ja ilmselt kirjutan sellest siis lähemalt, kui kasutusloa taotlusest kirjutama hakkan.

Loe ka teisi minu blogipostitusi SIIT ja jälgi meie ehituse kulgu Facebookis: Minu kodu lehel.
Tagasi üles