Oma kodu ostmine ei pruugi olla targem idee kui üürimine

Kuuetoaline eklektiline korter.

FOTO: KV.EE

Oma kodu ostmine on üks suurimaid rahalisi tehinguid inimese elus, mistõttu tuleks endale väga täpselt selgeks teha, kas konkreetsel ajahetkel on arukam kohe ostma söösta või hoopis üürida.

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notaritasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Koduostu tasub planeerida, kui kavatsed ühte paika elama jääda vähemalt viieks aastaks. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekond on näiteks kasvamas, tasub põhjalikult järele mõelda, kas on mõttekas osta ühetoalist korterit teades, et peatselt on ruumi juurde vaja.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu ei tohiks töökohast liiga kaugel olla, vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei paku sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid elada.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.

Kui tahad kinnisvarakooli kohta rohkem teada, vaata SIIA!

Populaarne

Tagasi üles