Kütteperiood: liiga kuiv õhk on puitpõrandale kahjulik

Puitpõrand.

FOTO: Scanpix/AGE

Talvised kütmised muudavad õhu tunduvalt kuivemaks. Lisaks sellele, et liigne kuivus mõjub halvasti inimese nahale ja limaskestadele, on see hävitav ka puitpõrandale

Kuigi eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema 40–60 protsenti, muudavad talvised kütmised õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks vesiküttega radiaatoritele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla protsendi.

Liigne kuivus mõjub halvasti inimese nahale ja limaskestadele – tulemuseks on näiteks kihelevad silmad, veritsev nina ja rahutu uni. Sarnaselt inimesele on õhu kuivuse suhtes tundlik aga ka puitpõrand. 

Puit on nimelt väga sõltuv ümbritseva keskkonna niiskusastmest. Kui õhuniiskus on liiga suur, siis puitpõrand paisub. Kui aga liiga madal, siis tõmbub puit kokku. Kõige lihtsam viis, kuidas talvel õhuniiskust suurendada, on õhuniisuti abil.

Kuiv õhk tekitab puitpõrandasse praod

Liiga kuivast õhust annavad näiteks märku põrandas olevad praod. Eriti tõenäoline on pragude tekkimine põrandakütte kasutamisel. 

Tegelikult ei tohiks köetava puitpõranda pealispinna temperatuur ühelgi juhul tõusta üle 27° C. Seega võib juhtuda, et mahult suurte ruumide kütmine läbi puitpõranda on mõnevõrra raskendatud.

Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks hoopis naturaalpuidust spoonparketid. Kuna spoonparkett on õhuke, on ka selle soojajuhtivus kordades parem kui massiivpuidust põrandalaudadel.

Et vältida puitpõranda ülekütmist, võiks külmadel talvepäevadel kasutada lisaks põrandaküttele ka näiteks õliradiaatoreid. Soovitatav on jälgida ka seda, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – see ei tohiks toimuda kiiremini kui 3–4° C ööpäevas.

Allikas: Säästva Renoveerimise Infokeskus

Populaarne

Tagasi üles