Eurolaulu Raadio

Ülevaade: millise ajastu korter maksab kõige rohkem

Kortermaja Mustamäe teel.

FOTO: Mihkel Maripuu

Milline korter on rohkem hinnas, kas see, mis asub enne 1939. aastat ehitatud kortermajas või hoopis uusarenduses?

Pindi Kinnisvara analüüsis korterite maksumust nende ehitusaasta järgi ja koostas ülevaate sellest, millise ajastu korter maksab kõige rohkem ja kõige vähem. Analüüsi aluseks on võetud Tallinna 2016. aasta esimese kümne kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. «Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud seisukoht, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid ja materjalid,» selgitab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Ehitusaasta — Hind €/m²

enne 1939 — 1920

1940-1970 — 1445

1971-1990 — 1278

1991-2000 — 1470

2001-2010 — 1741

2011-2016 — 1874

Soomani sõnul mängib enne 1939. aastat ehitatud hoonete keskmise kõrge hinnataseme puhul suurt rolli asukoht. «On ju nii igihaljas vanalinn kui ka Kadriorg linna keskmes, mis mõjutab omakorda vara väärtust. Samas kuuluvad siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks – Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Asukoht on hinnas, selles pole kahtlustki. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda,» selgitab ta.

Aastatel 1940-1970 ehitati Soomani sõnul korralikke kivimaju. «Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. «Kivimaja on ikka kivimaja», ütlevad nii eestlased kui venelased ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda,» põhjendab Sooman. Mehe sõnul on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi aga mädad ja vajavad vahetuskuuri. 

1971-1990 oli paneelmajade ajastu. «Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul – loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe,» räägib Sooman. Tema sõnul ostavad korteri paneelmajadesse need, kellel raha rohkemaks ei jagu. «Piirkonnal pole mingit vahet – ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad,» selgitab ta.

1991-2000 loodi Soomani sõnul väga piiratud hulgal elamuid, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. «Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 70ndatel või 80ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest,» arvab Sooman. 

2001-2010 ehitatud korteritest rajati enamus kinnisvarabuumi eel või ajal. «Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlbulik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida,» selgitab Sooman.

2011-2016. «Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas ta asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas,» arvab Sooman. Mehe sõnul on tänased uued majad muutunud oluliselt energiasäästlikemaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.