Notar annab nõu: kuidas koduvahetus vastu näppe saamata üle elada

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodu
Kodu Foto: Scanpix/Home&Design

Kuidas on kõige arukam käituda, kui praegune elukoht mingil põhjusel ei sobi ja on vaja valida uus? Kindlasti tasub silmas pidada järgnevat.

Enamik inimesi seisab elu jooksul mitu korda silmitsi olukorraga, kus senine kodu on jäänud kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Selleks et kodu vahetus kulgeks ladusalt ja valutult, on tähtis tunda kinnisvara müümise ja ostmise lihtsaid põhitõdesid. Nõu annab Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

  • Arvesta, et emotsionaalsed väärtused on olulised sulle, aga mitte ostjale. Mälestusi ei saa rahasse arvestada, seega tuleb müügihind määrata ratsionaalselt turuolukorrast lähtuvalt.
  • Ära eelda, et müümine on keerukam kui ostmine. Kui piirkonnas sobivat kinnisvara napib, võib uue kodu otsimine olla pikk protsess.
  • Arvesta, et maja või korterit müües ja ostes tekib alati kulusid. Tavaliselt on nendeks maakleritasu (enamasti 3-5 protsenti kinnisvara väärtusest), riigilõiv ja notari tasu. Näiteks 60 000 eurot maksva korteri puhul võib eeldada, et maakleritasu on ca 2000–3000 eurot, riigilõiv 61 eurot ja notaritasu 235 eurot. Ilma maakleri vahenduseta saab samuti müüa ja kokkuhoid oleks suur, kuid siis peab ise reklaamima, kodu potentsiaalsetele ostjatele näitama jne.
  • Dokumentatsioon peab olema briljantselt korras. Kui majas on midagi ümber ehitatud, näiteks kasutuseta seisnud ruumidest on saanud saun või juurdeehitusena on rajatud autovarjualune, siis peab olema selle kohta ka ehitus- ja kasutusluba. Kui ehitustööd on teinud ebaseaduslikult eelmine elanik, vastutab nende eest ikkagi praegune omanik ja müüja. Ostu-müügilepinguga on võimalik anda müüjale ajapikendust dokumentide kordategemiseks või alandada hinda ja jätta asjaajamine juba uue omaniku hooleks. Pank üldiselt puuduliku dokumentatsiooniga elamispinna ostmiseks laenu ei anna.
  • Hilisemate pretensioonide vältimiseks fikseerige kõik olulised vead kirjalikult või märkige ära kinnisvara üldine seisukord. Kui müüakse kapitaalremonti vajavat hoonet, ei saa ostja hiljem kurta, et mõni palk oli mädanenud või krohvi koorus. Enda kinnisvara tegelikust paremas valguses esitlemine võib hiljem kätte maksta, seega tuleb rääkida nii ühistu võlgadest kui lekkivast torust keldris.
  • Uuemas kortermajas vajab alati kontrollimist, kas sulle kohapeal näidatud panipaik ja parkimiskoht ka kinnistusraamatu paberite järgi selle korteri juurde kuulub. Seda saab alati järele uurida notar, kelle juures tehingu teed. Küsi seda temalt varakult, enne kui tehingu aeg käes on.
  • Uut kodu ostes pane lepingusse kirja, mis jääb müüjast korterisse maha. Mõnikord müüakse korterit või maja kogu mööbliga, teinekord võetakse kaasa isegi segistid ja ukselingid. Paberile pandud kokkulepe annab mõlemale poolele selged raamid.

Kui sul on kinnisvara ostmise, müümise, kinkimise või pärandamise osas küsimusi, siis 1. novembril kella 14-17 on kõigi Eesti notaribüroode uksed huvilistele tasuta nõustamiseks avatud. Notaribüroode kontaktid leiab SIIT! 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles