Eestlased uhavad teadmatusest tualetipotti täiesti uskumatuid esemeid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tualetipott.

FOTO: www.flickr.com

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) hinnangul ei ole Eesti inimesed teadlikud või lihtsalt ei hooli sellest, et paljusid esemeid ja aineid ei tohiks tualetist alla lasta.

Kõige sagedamini tekivad ummistused köögipaberi, hügieenisidemete, WC-paberi rullide ja toidujäätmete potti viskamisest, kuid on ka palju ekstreemsemaid näited. EVEL tuletab meelde, et WC-pott ei ole prügikast, toruummistus on reeglina ebameeldiv ning selle likvideerimine kulukas.

«Siin kehtivad elementaarsed füüsikaseadused – see, mis jääb vee pinnale hõljuma ja vees ise ära ei lagune, ei ole mõeldud tualetist alla laskmiseks,» sõnas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. «Võite kodus läbi viia lihtsa testi. Pange külma veega täidetud kaussi tükike WC-paberit ja kõrvale tükk käte kuivatuseks mõeldud köögipaberit ning kohe on näha, et üks neist jääb pinnale, teine aga laguneb ja vajub põhja. Sama juhtub ka torustikus. Halvasti lagunevad hõljuvad ained jäävad torustikku kinni ja hakkavad enda ümber prahti korjama. Tulemus võib olla vägagi ebamugav.»

EVELi liikmed kogusid kokku kõige ekstreemsemad näited, milliseid esemeid on aegade jooksul torustikust või veepuhastist leitud. Ja selliseid näiteid ei tule vee-ettevõtjate sõnul ette sugugi harva. Leitud on supikulpe, sukkpükse, aluspesu, mänguasju (sealhulgas 30-sentimeetrine mängulaev), klaasikilde, kondoome, kilekotte, terveid kalu, konservikarpe, mõõdulint, valehambad ja palju muud.

«Osa inimesi on harjunud tualetist alla laskma toidujäätmeid, mida kindlasti ei tohiks teha,» märkis Vahur Tarkmees. «Ilmselt on toitu tualetti visata lihtsam kui prügikasti välja viia, mis on sageli suurte probleemide allikaks. Alla lastakse kõike alustades kartulikoortest kuni tervete keedetud ja tooreste kartuliteni välja. Suur probleem on ka toidujäätmetest tulenev rasv, mis torustiku külmas vees hangub ja hakkab seejärel enda ümber paberit koguma ning ongi ummistus käes.»

Kanalisatsiooni ei tohiks visata ka ravimeid ega muid ohtlikke kemikaale, mis küll lahustuvad ega tekita ummistusi, kuid reostavad keskkonda ja vee-elustikku.

Kanalisatsioonitorude ummistumine tekitab lisatööd ja kulusid nii elukoha omanikule, ühistule kui vee-ettevõtjale. Ummistuse korral ei lähe vesi tualetipotist enam alla, pott võib hakata üle ajama ja probleemi likvideerimiseks tuleb tellida survepesuteenus. Halvemal juhul võib torustik hakata liitekohtadest vett välja pressima ja kui see juhtub näiteks suures kortermajas, on kahjustuste parandamine veelgi kulukam ja aeganõudvam.

Probleeme tekib ka pumplates, kus mittesobivad esemed ummistavad pumba tööratta või kerivad ümber võlli ja lõhuvad sellega seadmed. Kaudses mõttes maksab ka selle kulu lõpuks kinni tarbija.

EVEL on liitunud oktoobri algusest käivitunud rahvusvahelise kampaaniaga, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ja nõuda arusaadavamat märgistust pakenditele, mille sisu jõudmine tualetipotti võiks olla tõenäoline – näiteks erinevad pabermaterjalid, WC-paberi rullid, poti külge kinnitatavad desovahendid ja nende plastümbrised. Ühelegi tootele ei tohiks märkida «kanalisatsioonist veega alla laskmine lubatud» enne, kui see on vee- ja reoveekäitlejate poolt heaks kiidetud. Eelistatult võiks selline standard olla välja töötatud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) egiidi all.

Tagasi üles