Plaanid osta uue kodu? Vaata, milliste kuludega pead arvestama

Uue koduga kaasneb mitmeid kulusid - arvesta need välja.

FOTO: SCANPIX

Kui plaanid kodu vahetada või hakkad päris uut kodu ostma, pead arvestama erinevate kuludega. Millega täpsemalt, selgitab Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

 1. Kinnisvara ostes ja müües võivad osad kulud jääda esmapilgul varjatuks ning enamasti on need seotud dokumentatsiooniga.

Kui maja on ümber ehitatud, peab selleks olema projekt, ehitusluba ja kasutusluba. Kui need on puudu, siis võib dokumentide kordategemine maksta tuhandeid eurosid ja nõuda palju aega. Siinjuures unustatakse sageli, et seadustada tuleb ka näiteks endiste suvilate ümberehitamine. Kui ebaseaduslikke ehitustöid on teinud juba eelmine või üle-eelmine elanik, siis vastutab ikkagi tänane omanik ja müüja.

Kui dokumente pole alles ja täpselt ei tea, kas ja milliseid ümberehitusi on seadustatud, siis võib abi paluda notarilt, kes saab andmebaasidest järele kontrollida, kas kinnisvaraga seotud paberid on korras. Osta ja müüa saab ka puuduliku dokumentatsiooniga kinnisvara, aga sellisel juhul tuleb müügilepingus kokku leppida, et hinda alandatakse ja paberite kordategemine jääb ostja hooleks. Küll võib sellise tehingu puhul jääda ilma pangalaenust, sest pank nõuab enamasti perfektses korras dokumente.

2. Fikseeri vead

Kodu müües on tark hilisemate pretensioonide vältimiseks fikseerida olulised vead. Hoia alles müügifotod, millelt on näha kinnistu seisukord. Kindluse mõttes võiks märkida müügilepingusse või vormistada ostja allkirjaga tõendi, mis kinnitab, et ta teadis ostetava kinnisvara kohta tõendis märgitud vigadest.

Kui müüakse kapitaalremonti vajavat hoonet, siis ei saa ostja hiljem kurta, et majal koorus krohvi või mõni palk oli mädanenud. Mõnikord on ostja nõus lepingusse kirja panema, et müüja ei vastutagi maja vigade eest, kuid seda tehakse enamasti lammutamisele mineva hoone puhul. Seega pole mõistlik oma kinnisvara tegelikust paremana näidata, sest siis tekib ostjal hiljem nõudeõigus varjatud puuduste likvideerimiseks. Kui mõni aken ei avane ja keldris uputab, tasub ostjat hoiatada.

3. Lepi kirjalikult kokku, mis müügihinnas sisaldub

Uut kodu ostes on seevastu oluline leppida kirjalikult kokku, mis jääb müüjast korterisse maha. Mõnikord müüakse korterit või maja kogu mööbli ja tehnikaga, teinekord võetakse kaasa isegi segistid ja ukselingid. Enamasti jäetakse korterisse või majja köögimööbel ja tehnika, valgustid, santehnika ja kardinapuud, kuid eeldada seda ei saa. Võite näiteks kokku leppida, et viimane osa tehingu maksumusest laekub müüjale pärast võtmete vahetust, mil saab kontrollida, kas kodu antakse üle kokkulepitud seisus.

4. Notari deposiit on tasuline

Ostu-müügitehingu tagamiseks saad kasutada notari deposiiti. Müüjale on ohtlik sõlmida leping ja loovutada omand enne ostuhinna täielikku tasumist, sest ka raha mittelaekumise korral on omand üle läinud. Samamoodi on ostjale ohtlik tasuda ostuhinda enne kui müügileping on sõlmitud ja omand üle läinud. Notari deposiidi kasutamisel kannab ostja ostuhinna enne tehingu vormistamist notari kontole, notar kontrollib ja kinnitab müüjale raha laekumist ning raha makstakse välja pärast kande tegemist kinnistusraamatusse. Deposiidi kasutamine on aga tasuline ja sõltub hoiustatud rahasummast, näiteks 30 000 euro hoiustamise puhul on tasu 16 eurot.

5. Sõlmi notariaalne eelleping

Kui uus kodu ostetakse alles ehitatavasse kortermajja, siis tuleks sõlmida kindlasti notariaalne eelleping. Eellepingus lepitakse kokku valmimise ja lõpptehingu sõlmimise aeg, tingimused ja lepingust taganemise sanktsioonid. Paraku sõlmitakse sageli kas teadmatusest või suisa pahatahtlikkusest juriidiliselt ebapädevaid mittenotariaalseid eellepinguid, mis probleemide kerkimisel ostjat kuidagi ei aita. 

6. Arvesta ostu- ja müügitehinguga kaasnevaid kulusid

Arvesta, et maja või korterit müües ja ostes tekib alati kulusid. Enamasti on suurimaks kuluks kinnisvaramaakleri tasu, mis jääb tavaliselt 3 ja 5 protsendi vahele kinnisvara väärtusest. Kui aega ja oskusi jagub, siis võib müüa ka maakleri vahenduseta, sest seda, kas paberitega on kõik korras, kontrollib notar. Lisaks maakleritasule tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, mille suurus on kordades väiksem, kuid sõltub samuti tehingu väärtusest. Näiteks 60 000 eurot maksva korteri ostmisel kujuneb notaritasuks 235 eurot ja riigilõivuks 61 eurot. Notaritasu arvutamiseks leiab internetist mitmeid kalkulaatoreid.

Populaarne

Tagasi üles