Taaskasutajate seas menuka ehitusmaterjali tarvitamine on tegelikkuses mõttetu
28. juuni 2016, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige taaskasutamisel pole alati sügavat mõtet: see üha enam populaarsust koguv majaehituse materjal on näiteks üks sellistest.
Tegu on nimelt merekonteineritega, milledesse kodude rajamine on idee, mis Eestiski paljudele ahvatlev ja järeletegemist vääriv tundub. Spetsialistid aga, kes selle materjali taaskasutamisega isiklikult kokku on puutunud, teavad rääkida, et ettevõtmise keerukus nullib taaskasutuse ülla idee, vahendab TreeHugger.
Nii näiteks kerkis Jaapanis hiljuti äärmiselt keskkonnasõbralik lasteaed, mille ehitamiseks kasutati mitmeid merekonteinereid. Kuna konteinerid aga on meredel vastupidamiseks töödeldud karmide kemikaalidega, ei saa mõistagi lubada, et lapsed väga otse konteineriga kokku puutuvad. Niisiis tuli konteinereid lõhkuda ja osadeks jagada ning kogu ehitusprotsess muutus väga aja- ja rahakulukaks.
Sama juhtub tihti paljude teiste ehitiste puhul, mille juures on vaja mitmeid merekonteinereid kokku liita: nende ümberehitamine on väga töömahukas protsess ning lõpptulemusena jääb merekonteinerite kasutamine enamasti vaid aimatavaks. Kui üldse, võiks kaaluda neist vaid ühe konteineri suuruste minikodude rajamist.
Liiga palju peavalu
Samas ütleb üks justnimelt seda teinud mees, et tema ei teeks ka seda uuesti, kui nüüd, kogemuse võrra rikkamana, taas valima peaks. Steve, blogi Tin Can Cabin Log autor ütleb, et merekonteiner sobib kõige paremini siiski täitma eesmärki, milleks ta loodud on. Kui see ei kõlba enam oma esialgseks otstarbeks, ei kõlba ta ka ilmselt inimesele elamiseks. «Kui tahad olla keskkonnasäästlik, ehita lihtsalt pisike hästisoojustatud kodu,» soovitab ta.
Ka hinna pärast ei ole mõtet tema meelest merekonteinereid taga ajada, sest isegi, kui saad konteineri tasuta, lisandub selle elamiskõlblikuks muutmisega nii palju kulutusi (alates kraana rendist, et konteiner üldse sihtkohta toimetada), et sama hästi võiks juba nullist maja ehitada.
Steve toob välja veel hulga puudusi, mis merekonteinerist kodu ehitamisega kaasnevad: sellesse akna- ja ukseavade tegemine on paras väljakutse, samuti kanalisatsiooni rajamine. Sisekujunduse loomine on raske, sest mõõdud on paigas ja muuta neid ei saa. Ka tema mainib ära tõsiasja, et konteinerid on töödeldud mürgiste kemikaalidega, mis pole kuigi tervisesõbralikud.
Tema sõnul on vaid kaks põhjust, miks inimene võiks kaaluda merekonteinerist kodu ehitamist. See on suurepärane lahendus, kui eesmärgiks on luua võimalikult vargakindel kodu (näiteks tavalisse suvemajja murrab varas sisse hetkega, merekonteineri kallal tuleb oma 10-20 minutit pusida).
Teiseks on see suurepärane võimalus arhitektuurilise steitmendi tegemiseks. Jutud keskkonnasõbralikkusest aga on Steve´i sõnul merekonteineri puhul siiski tugev liialdus.