Roosikasvataja: jutt roosikasvatuse keerukusest on müüt

Hansaland.

FOTO: www.roos.ee

Kuigi roose peetakse enamasti väga nõudlikeks lilledeks, mille kasvatamine on algajale kaelamurdev töö, ütleb Roosoja roositalu perenaine, et see ei ole tõsi.

«Roose peetakse ekslikult aega ja vaeva nõudvateks aialilledeks. Tegelikkuses on ühe roosipeenra hooldamine kordades lihtsam, kui püsilillepeenra korrashoid. Kevadel vajavad roosid talvekatete eemaldamist, lõikamist ja väetamist, suvel äraõitsenud õite eemaldamist, vajadusel lisaväetamist, rohimist ja kobestamist ja sügisel ülesmuldamist ning õrnemate sortide hoolsamat katmist,» loetleb Roosoja roositalu perenaine Cristi Unt üles roosi elushoidmiseks vajalikud toimingud. Vajadusel tuleb muidugi tõrjuda ka putukaid ja seenhaiguseid.

«Sordivalikuga annab oluliselt töökoormust vähendada. Valides haiguskindlaid sorte, saab ära jätta ebameeldivad pritsimised. Kasutades peenarde all multši, väheneb rohimine. Pikaajalised väetised on mugav viis kindlustada taimedele toitained terveks kasvuperioodiks. Kui muidu tuleks roose väetada korra kuus, siis meie kauplustes on saadaval ka väetised, millest piisab tervenisti kolmeks kuuks,» räägib Unt. 

Eriti laisale roosisõbrast aednikule on samuti valik olemas. «Kui nüüd rääkida laisa inimese roosidest, siis on pargiroosid küll selle tiitli täiesti ausalt ära teeninud. Pärast tänavust roosidele ebasoodsat talve on need muutunud vägagi populaarseks. Kuna pargiroose on suures värvi- ja toonivalikus ja paljudes eri kõrgustes, siis peaks igaüks leidma nende seast endale meeldivaima. Juba ammu on roosisõprade suureks lemmikuks olnud rohkeõieline punane «Hansaland», mille hooldusega saavad hakkama ka need, kes on seni roose peljanud,» julgustab Unt roose oma koduaeda tooma.

Ka talve pole vaja peljata

Tihti pelgavad algajad roosisõbrad seda, et olgu suvehooldusega, kuidas on, aga nende taimede ületalve pidamine pole kohe kindlasti äraõpitav kunst. Selgub aga, et ka see kartus ei pea paika: tõepoolest leidub sorte, mis on väga külmaõrnad, aga leidub ka neid, kes meie talved väga edukalt ka täiesti katmata kujul üle elavad. «Kuna me suhtleme igal aastal väga paljude roosikasvatajatega Eestis, siis saan öelda, et neid inimesi on palju, kes oma roose üldse ei kata. Kuna talvised temperatuurid sisemaal ja saartel-rannikul on väga erinevad, siis ühest soovitust on siiski raske anda. Ettevaatlikkust on kahandanud ka mitmed järjestikkused roosidele väga soodsad talved. Meie aias Harjumaal Kose vallas jäävad katmata vaid eriti talvekindlad pargiroosisordid, nagu näiteks «Hansa», «Lac Majeau», «Louise Bugnet», «Therese Bugnet», «Rothes Phaenomen»,» räägib Unt.

Mida aga iga roosisõber minimaalselt tegema peaks, et roosid talve üle elaks? «Vähim, mida oma roosidele teha saate, on neid talveks üles mullata. Sellest väikesest tööst on roosidele külmal talvel väga palju kasu. Kuna kevaded meil enamasti pika vinnaga, siis esimeste soojade ilmadega ei tohiks kohe hakata katteid eemaldama. Kevadine töökoormus väheneb oluliselt, kui oodata rooside lõikamisega seni, kuni viimastel on pungad juba paisunud,» õpetab roosispetsialist.

Millised roosid kasvavad sinu aias? Millised on erilised lemmikud? Kuidas rooside eest hoolitsed?

Populaarne

Tagasi üles